Mulgi krõpsude tootmine saab kuu lõpul kõvasti vunki juurde

Indrek Palu sõnul aitab uus fritter toota viilutatud köögiviljadest krõpse mitu korda rohkem kui seni nende firmas kasutusel olnud vahendid. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Kui arvestada seda, et ma pole ise peaaegu üldse müügitööd teinud, on seni läinud üle ootuste hästi,» ütleb kodumaistest köögiviljadest frititud näkse valmistav Indrek Palu. Nüüd on väikestviisi pereäri ajanud ettevõtjal kavas palgata esimesed töötajad ja toodangu maht kümnekordistada.

Idee frititud Mulgi krõpsudest läks idanema juba paar aastat tagasi, kui Palu Karksi-Nuias oma elukaaslase peetavas pubis külalistele praeguste krõpsudega sarnaseid porgandinäkse pakkus. Et inimesed sõid ja kiitsid, otsustas ta astuda järgmised sammud. Mullu asutas ta Ronni Neissaarega kahasse osaühingu Mulgi Krõpsud. Sama nime kannab tootesari, millesse kuuluvad praegu viit sorti krõpsud: punapeedi, kaalika, porgandi, kartuli ja kollase peedi. Jõudumööda on otsitud uusi huvitavaid maitseid ning katsetatud näiteks pastinaagi, musta rõika ja hapukapsaga.

500 liitrit õli

Kui seniajani käis köögiviljade viilutamine ja frittimine suures osas käsitsi oma pereliikmete abiga, siis augustis jõudis Hiinast ettevõtte Viljandi tootmiskohta peaaegu 50 000 eurot maksnud poolautomaatne tootmisliin, mille kõige olulisem komponent on tervelt 500 liitrit päevalilleõli mahutav fritter. Algul pähklite frittimiseks mõeldud seade ehitati viljandimaalaste vajadusi arvestades ümber.

Kui seni saatis osaühing Mulgi Krõpsud iga kuu noa alla ligikaudu 1500 kilo köögivilju, siis septembri lõpust, kui uue masina seadistamine on lõppenud, võiks piisava nõudluse korral sellele näitajale nulli lõppu kirjutada.

«Praegu on tõepoolest murranguline hetk, mis avab meile uksed suurtesse kauplusekettidesse, aga miks mitte ka välismaistesse poodidesse. Esiteks muutub töö iseloom. Teiseks tulevad kohe-kohe trükikojast uued etiketid, millel on lisaks eestikeelsele tekstile ka ingliskeelne. Samuti toome välja toiteväärtuse ja muu olulise tooteinfo,» rääkis Palu.

Seni on Mulgi krõpse laatade ja messide kõrval pakutud näiteks Tallinna ja Tartu kaubamajas, Stockmanni kaubamajas, Lääne-Eesti saarte ja mandri vahel kurseerivate praamide pardal ning Tartu ja Pärnu taluturgudel. Nüüd on Palu laual leping ka Rimi ketiga.

Kuni 160 kraadi

Nagu Indrek Palu nentis, ei ole ta oma krõpse kordagi käsitlenud tervisetootena, sest need on siiski rasvased ja soolased. Samas on tervislikkuse aspekt tootearenduses alati olnud tähtsal kohal. Nii näiteks on välja töötatud spetsiaalne nõrutamissüsteem, saamaks krõpsust enne pakki panekut kätte võimalikult palju õli. Samuti on hoidutud soolaga liialdamast.

Erinevalt harjumuspärastest, suurte tootjate valmistatud kartulikrõpsudest on Mulgi krõpsude puhul rangelt jälgitud, et nende töötlemiseks kasutatav õli ei kuumeneks üle 160 kraadi. Nii on võimalik hoida kantserogeensete ainete sisaldus võimalikult väike.

Järgmiseks otsib ettevõte koostöös Polli aiandusuuringute keskusega võimalust hakata krõpse maitsestama hapukapsaga, mis kasvataks hüppeliselt nende vitamiinisisaldust. Ja nagu sellest veel vähe oleks, hapukapsast väljapressitud vedelikku on plaanis hakata pakkuma tervisliku energiajoogina.

Välismaalt ei võta

Omaette põhimõte on, et toorainena kasutatakse üksnes eestimaist köögivilja. Ehkki nime poolest võiks arvata, et kraam on puhtalt mulgimaine, päris nii see Indrek Palu sõnul pole. Osa köögiviljast, eeskätt punane peet, tuleb tõepoolest Karksi-Nuia lähedalt Piiri talust, kuid suurim tarnija on Setumaa Jaagumäe talu.

«Kahju küll, aga Mulgimaal ja Viljandimaal tervikuna pole ühtegi sellist köögiviljakasvatajat, kes suudaks meile vajamineva koguse saadusi tagada. Selle pärast pöörasimegi pilgu kaugemale. Aga seda joont hoiame küll kindlalt, et välismaalt odavat toorainet ostma ei hakka,» kõneles ettevõtja.

Samal ajal on turundus­tegevuses firma pilk esimest korda just nimelt piiri taha suunatud. Et peaaegu iseenesest on tekkinud esimesed kontaktid soomlaste ja leedulastega, püütaksegi lähikuudel just nendes riikides kanda kinnitada.

Senisele tegevusele tagasi vaadates ütles Indrek Palu, et nii mõnigi tuttav on tema krõpsutootmist vaadanud kergelt muiates. Alles viimasel ajal olevat skeptikud hakanud tunnistama, et see võib tõepoolest olla perspektiivne valdkond. «Mul endal on sellesse algusest peale kõvasti usku olnud, aga kõrvalseisjatele tuleb ennast paratamatult tõestada. Õnneks on minu lähedased ja äripartner olnud alati kogu hingega toeks ning see on niisuguse samm-sammult suuremaks kasvamise võimalikuks teinud.»