JA VIHALE AJAS mind Viljandi linnavalitsuse seisukoht, et linnal pole võimalik pagulasi vastu võtta. Aga ma olen õppinud, et emotsioon, mida oleme harjunud nimetama vihaks, kaasneb olukorraga, kus tunnen ennast lootusetu, abitu ja jõuetuna.
Tellijale
Ma olen vihane!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täpselt selline käed-rüpes-tunne mind valdabki iga kord, kui kuulen mõtet, et pagulasprobleem ei ole meie mure või meie kohustus. Jah, ilmselgelt ei ole põhiseaduses ega kohaliku omavalitsuse seaduses kirjas kohustust pagulasi vastu võtta, majutada ja aidata. Aga kas südametunnistus ja üldinimlikkus ei peaks mitte kirjatähe suhtes ülimuslikud olema?