Eesti muinsuskaitseameti aastakoosolekul tunnustati juba teist korda tänukirjaga Viljandi arhitekti Jaak Reinula tööd.
Vana maja taastada on keeruline, aga huvitav
26. oktoober 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seekord pälvis ta kiituse Viljandis Tartu tänav 4-a paikneva Metsamaahalduse aktsiaseltsi hoone muinsuskaitse eritingimuste ja restaureerimisprojekti ning Hüpassaares asuva Mart Saare majamuuseumi taastamiseks koostatud muinsuskaitse eritingimuste eest.
Püüab pilku
1886. aastal või natuke varem ehitatud maja Viljandis üsna Tartu tänava alguses püüab möödujate pilku ilusa välimusega. Maitseka värvkatte saanud hoone on vabastatud euroremondi kipsplaatidest, kergvaheseintest ja muudest 1990. aastate lisanditest.
Maja toekad seinad on natuke vildakad, nii nagu need sada aastat tagasi välja kukkusid.
«Sellisesse vanaaegsesse majja ei sobigi hästi sirged seinad,» lausus Jaak Reinula hoones ringi vaadates.
Ta nentis väikese muigega, et maja kuju on tegelikult üsna kentsakas, kuid kindlasti olid kunagisel omanikul just sellise planeeringuga maja ehitamiseks väga ratsionaalsed põhjused. Omapärase kuju tõttu oli pööningule eriti raske ruume sobitada, sest kõik alates toolvärgist kuni katusekatteni on kõver.
«Kui me kõik sirgeks oleksime ajanud, oleks maja oma tegelikust olemusest ja väärtusest palju kaotanud. Sellisel moel vanalinnas käituda on lubamatu,» lausus Jaak Reinula.
Omaniku toel
Arhitekt jagas kiitust osaühingu Inkognit töömeestele, kel jätkub head kätt ja kannatust tema plaanitut ellu viia. Samuti tunnustas Jaak Reinula hoone omanikfirma osaniku Merit Berzini ääretult asjatundlikku suhtumist miljööväärtusliku maja taastamisse.
Seinad ja laed on kaetud roomattidega, krohvitud traditsioonilise lubikrohviga ja värvitud lubikrohvile sobilike värvidega. Põrandad saavad uue laiadest laudadest katte, nii nagu vanasti tehti.
Mart Saare maja renoveerimine muuseumiks-külastuskeskuseks pole veel tööjärku jõudnud, aga loodetavasti saab ka see Eesti muusika- ja kultuuriloos mõjukas hoonekompleks auväärselt taastatud.
Kuigi vanade hoonete taastamine nõuab hoopis rohkem mõttetööd ja aega kui uute ehitamine, on Jaak Reinula sellest võlutud. Tema arhitektimõte on mängus olnud Sangaste ja Alatskivi lossi restaureerimises ning Tabivere valla muuseumi ja Tartu laulupeomuuseumi hoone elluäratamises. See loetelu võiks veel pikalt jätkuda.
Muinsuskaitseameti kiitus on kena tunnustus südamega tehtud tööle.
ARVAMUS
Merle Kinks,
muinsuskaitseameti osakonnajuhataja asetäitja
Kuigi seekordne tunnustus on antud kahe projekti eest, teame Jaak Reinulat aastaid kui stabiilse tasemega head tegijat. Arhitektina tunneb ja järgib ta muinsuskaitse nõudeid, olles samas loominguline ja huvitav.