Maxima kauplus rikub üheksandat aastat seadust

Rannar Raba
, Sakala vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maxima pood avati Viljandis Tallinna tänaval 2006. aasta detsembris. Ometi polnud seni keegi kaupluseketi omanikele survet avaldanud, et nad seal taarapunkti avaksid, nagu seadus ette näeb. Puudus tuli üllatusena ka Eesti Pandipakendile.
Maxima pood avati Viljandis Tallinna tänaval 2006. aasta detsembris. Ometi polnud seni keegi kaupluseketi omanikele survet avaldanud, et nad seal taarapunkti avaksid, nagu seadus ette näeb. Puudus tuli üllatusena ka Eesti Pandipakendile. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandis Tallinna tänaval tegutsev Maxima kauplus on ligi üheksa aastat rikkunud seadust, sest pole võimaldanud klientidel sinnasamasse pandipakendeid tagastada.

Kui kaupluses on müügipinda enam kui 200 ruutmeetrit ning ta müüb pandipakendis tooteid, lasub tal pakendiseaduse järgi vältimatu kohustus oma lahtiolekuajal korraldada samas kohas kasutatud pakendite tagasivõttu. See, kas panna püsti pakendiautomaat või korraldada käsitsi vastuvõttu, on juba poepidaja enda otsustada ja oleneb sellest, kui palju ta arvab pakendeid enda juurde tagasi toodavat.

Kõnealuses Maximas aadressiga Tallinna tänav 60 on pinda märksa rohkem: koos abiruumidega 1006 ruutmeetrit. Ometi ei tööta seal taarapunkt kummalgi kujul.

Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Raal ütles, et selline avastus on väga üllatav. Ta tuletas meelde, et pandisüsteem on Eestis toiminud kümme aastat ning selle ajaga on valdav osa jaemüüjaid seadusest tulenevad kohustused endale selgeks teinud.

«Ma ei olnud küll ise pandisüsteemi loomise juures, kuid tean, et seda laadi kaasused, nagu praegu Viljandis on ilmnenud, olid aktuaalsed pigem algusaastatel,» rääkis ta.

Raal märkis lisaks, et kuna pandipakendite tagastuspunktid ei kuulu Eesti Pandipakendile, vaid poepidajatele, siis on kliendid seda laadi rikkumistest teatanud enamasti kas tarbijakaitseametile või keskkonnainspektsioonile. «Niipalju kui ma aru saan, on ka praegusel juhul viga teadvustatud ning see kavatsetakse parandada.»

Sama kinnitas Maxima kommunikatsioonijuht Katja Ljubobratets. Tema teada käivad praegu ettevalmistustööd poe ja selle vahetu ümbruse ümbertegemiseks. Siis tuleb sinna ka omaette taarapunkt.

Küsimusele, miks seadust palju aastaid külmalt eirati, vastas Ljubobratets väitega, et pandipakendi vastuvõtukohta on üritatud luua ka varem, kuid et krunt oli viimase ajani kaasomandis, ei leitud selleks niisugust lahendust, mis oleks rahuldanud kõiki omanikke.

«Alles tänavu tekkis võimalus luua krundil taarapunkt. Juhuslikult muutus samal ajal olukord rendipindade turul ning otsustasime, et rajame kauplusehoonesse nii taarapunkti kui apteegi. Loodame need avada käesoleva aasta lõpuks,» selgitas pressiesindaja.

Lisaks Tallinna tänava Maximale töötab Viljandis teinegi Maxima kauplus, Vaksali tänava ja Riia maantee nurgal.

Kümne aastaga on Eestis kokku kogutud ning taas- või korduskasutusse saadetud rohkem kui 2,7 miljardit pandipakendit.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles