Liikumine säästab mehe tervist

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeval peetud foorumil avaldas Elo Paap veendumust, et süsteemse tööga on võimalik meeste tervisenäitajaid tunduvalt parandada.
Neljapäeval peetud foorumil avaldas Elo Paap veendumust, et süsteemse tööga on võimalik meeste tervisenäitajaid tunduvalt parandada. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Viljandimaa meeste tervis on Eesti keskmisest viletsam. Tervisesporti tehakse vähe ja liigseid kilosid on palju.


Kõige kehvem on seis väikestes valdades nagu Kolga-Jaani, Halliste ja Kõpu. Maakonna parimad näitajad on Viljandis, Karksi-Nuia, Viiratsi ja Suure-Jaani vallas.

Halliste perearst Anne Ladva nimetas halva tervise põhjusi kommenteerides esimese põhjusena elanikkonna kõrget vanust. «Teiseks on maal suur töötus, millest tekib stress. Sealt tulevad südamehaigused. Kolmandaks pöördub mees oma hädadega suhteliselt hilja arsti poole,» lausus ta.

Ka Kõpu valla elanikele valmistavad suurt muret kõrge vererõhk ja südamehaigused, kinnitas pereõde Merle Vaher. Meestel on sagedased uroloogilised haigused.

Omaette küsimus on arstiabi kättesaadavus, ent nagu ütles neljapäeval Holstre-Pollis peetud meeste tervise foorumil maavalitsuse terviseedenduse spetsialist Elo Paap, mõjutab see inimese tervist vaid kümme protsenti. Hoopis suur osa on eluviisil.

Mida teha?

Ent mida teha, kui ujula või spordisaaliga keskus jääb kodukohast kaugele, küla ääres pole sobivat terviserada, kus jooksmas käia, ning samal ajal tuleb muretseda, kuidas peret toita.

Just nendele küsimustele otsitigi foorumil vastuseid.

«Kui me täna ei tee otsustavaid samme meeste tervisenäitajate parandamiseks ja enneaegse suremuse vähendamiseks, pole meil kümne aasta pärast põhjust rääkida ka jätkusuutlikust ja edukast Eestist,» tõdes peakorraldaja, meestearst Kristo Ausmees.

Elo Paap avaldas veendumust, et süsteemse tööga on võimalik meeste tervisenäitajaid tunduvalt parandada, ning tõi heaks näiteks Skandinaaviamaad. «Ei tasu varjuda mugava väite taha, et kehv tervis ja ülekaal on pärilikud,» toonitas ta.

Dirigent rääkis oma kogemusest

Dirigent ja saatejuht Tarmo Leinatamm kutsus kõiki julgemalt pöörduma arsti poole kohe, kui tervis pisutki lonkama hakkab. Nii saab suuremaid hädasid vältida.

«Mina ignoreerisin nooruses ilmnenud muresid ja vitsad olid üsna valusad. 14 aastat tagasi pärast kahte rasket infarkti tehti mulle südameoperatsioon, arstid puhastasid minu ummistunud veresooni,» kõneles Leinatamm. Pärast seda on ta pidanud regulaarselt vererõhutablette võtma.

Leinatamm rääkis veel, et ruumis treenimisele eelistab ta väljas liikumist: sõidab  jalgrattaga, käib koeraga jalutamas ja tegutseb aiamaal. «Kõike teen tasa ja targu. Liikumine on hädavajalik, aga sellega ei tohi üle pingutada. Tuleb kuulata oma keha ja usaldada arste.»

Egon Puuorg Tartu ülikooli kliinikumi traumatoloogia- ja ortopeediakliinikust andis ülevaate sporditraumade põhjustest ja ravist. Muu hulgas soovitas ta juhul, kui spordis on tehtud pikk paus, uuesti alustades ettevaatlik olla ja kindlasti ka soojendust teha.

Algus on kõige tähtsam

Foorumi avasõnad pidi ütlema Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, ent kuna tema enda tervis polnud parajasti hea, jäi see siiski tegemata.

Kokkutulnud meesteväele loeti ette riigijuhi läkitus, kus rõhutati liikumise tähtsust tervisele. «Algus on kõige tähtsam. Edaspidi läheb kõik palju kergemaks. See juhtub siis, kui enesesundimisest saab loomulik vajadus ja treeningu lõppedes tunnete väsimuse asemel te tippsport. Tund liikumist päevas on see, millega saame kõik hakkama. Kui lisame sinna tervisliku toitumise ning tervislikud elukombed, siis oleme õigel teel.»

Viljandimaa tervisefoorum oli kuues meeste tervisefoorumite sarjast, mis on osa Lõuna-Eesti maakondade terviseprogrammist «Mehed liikuma».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles