Kõrvuti esinevad tudengid ja džässitipud

Tippkitarrist Ain Agan õhutas oma tudengeid kultuuriakadeemias džässiklubi asutama. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tõepoolest — juba viis aastat on möödunud sellest, kui Viljandisse tekkis džässiklubi. Kuidas kõik alguse sai?

Kultuuriakadeemia pop-džässi osakonna õppetooli juhataja Ain Agan meenutab, et esmaeesmärk oli otsida tudengitele esinemisvõimalusi.

«Kui linnas on kool, kus õpetatakse džässi, on loomulik, et selle lähedal asub ka praktikabaas,» on Agan öelnud.

Kui algul oligi tegemist peamiselt kultuuriakadeemia tudengite kooskäimiskohaga, siis aja kulgedes on ürituste vastu üha enam huvi tundma hakanud ka teised linnaelanikud.  

Esinemisvõimalusi on ohtralt

Viis aastat tagasi polnud Eestis džässivõrgustik kaugeltki nii tihe kui nüüd. Praegu võib öelda, et džässmuusikutel leidub ohtralt esinemisvõimalusi ja kõik Eestis strateegiliselt olulised punktid on kaetud.

Kodumaine džäss pole enam ammu pelgalt Tallinna-keskne. Kui mõni tippnimi jääb pealinnas kuulamata, on väga tõenäoline, et ta jõuab ka Viljandisse, Tartusse ja Pärnusse ning miks mitte isegi Rakverre või Kuressaarde. Harvad pole juhud, kui just Viljandis toimub midagi eksklusiivset ja harukordset, mis pealinna ei jõuagi.

Koostöö on edukas

«Praegu tunnevad kõik eesti džässmuusikud Viljandit linnana, kus asub džässiklubi ning üritustele leidub alati publikut,» kinnitas Eesti Jazziliidu juhatuse esimees Tanel Ruben ning lisas, et koostöö Viljandi klubiga on olnud esimesest hooajast peale üliedukas.

Klubi partnerid on algusest peale olnud ka kultuuriakadeemia ning Otsa kool.

Iga džässiõpetaja teab, et sellele žanrile pühendunud noor muusik saab õiged tuleristsed ikka laval — end publiku ees proovile pannes. Esinejaid valides on korraldajad silmas pidanud kvaliteeti ning aastate jooksul kõlanud muusika spekter on olnud äärmiselt lai.

Kolimine õnnestus

Tükk aega käisid džässihuvilised pubis Liverpool, mille väikesele lavale suudeti kord mahutada isegi muusikaakadeemia bigbänd. Ladus koostöö Liverpooliga on nüüd ajalugu ja klubi on kolinud pubiõhkkonnast hoopis rokiorientatsiooniga Puhtasse Kulda — hädavajalik muudatus, mille kiitsid heaks nii esinejad kui kuulajad.

Pikkadel pimedatel talveõhtutel on džäss ülimalt paslik viis meelt lahutada. Ning miks ei võiks see traditsioon suvel jätkuda juba vabas õhus, näiteks unarusse vajunud Arkaadia aia laval?

ARVAMUS

Arno Tamm,

muusik

Pidasin kultuuriakadeemias tudeerides Viljandi džässiklubi üheks olulisemaks iganädalaseks «loenguks».

Mäletan esimese kursuse ajast, kuidas see ettevõtmine alguse sai. Nimelt palus õppejõud Ain Agan Tanel Kadalipul ohjad haarata ning peagi tegi mu kursavend Priit Noorhanile ettepaneku võtta üle korralduslik pool: isegi esimese kursuse tudengitel vaibub ühel hetkel ramm.

Praegu on Priit Viljandi džässiklubi hing ja vaim.

Mulle on klubi, eriti viimasel paaril aastal, pakkunud suurepärase võimaluse teha julgeid muusikalisi eksperimente: oma esimese kontserdi andsid just seal nii improvisatsioonilise muusika ansambel Trio FataMorgana kui Arno Tamm sooloartistina.