/nginx/o/2023/11/21/15732803t1h2c40.jpg)
/nginx/o/2015/08/21/4406877t1h7ecd.jpg)
Viljandi külje all Jämejala ristmiku ääres tegutsev taarakeskus, kuhu tuuakse ligi 40 protsenti kõigist maakonna pandipakenditest, pani eile õhtul protestiks tootjavastutusorganisatsiooni range poliitika vastu ukse lukku.
Taarakeskus pani protestiks ukse lukku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki kliendid ei pruugi seda märgata, tegutseb Jämejalal ühes majas kaks taara vastuvõtupunkti. Neist üks, Peeter Heuerile kuuluv osaühing Kullis haldab automaati ning on lepingulises suhtes Eesti Pandipakendiga. Teine, eelnimetatu venna Märt Heueri firma Rantor võtab pakendeid vastu käsitsi ning annab need edasi esimesele firmale.
«Käsitsi on võimalik vastu võtta viis korda kiiremini kui automaadiga,» selgitas Märt Heuer, miks nad vennaga kaht iseseisvat ettevõtet peavad. «Tarbijatele, kes tahavad korraga suuri koguseid ära anda, on selline lahendus kõige mugavam: nad ei pea iga pudelit ükshaaval auku toppima. Meie teeme selle nende eest ära, see ongi meie teenuse omapära,» selgitas Märt Heuer.
Paraku pole selline skeem Eesti Pandipakendile vastuvõetav. Selle juhatuse liikme Kaupo Karba sõnul maksab ettevõte taara vastuvõtjatele eri suurusega hüvitist selle järgi, kas tööd tehakse automaadiga või käsitsi. Et automaadis pressitakse pakendid kohe kokku, on selle eest hüvitis ligi kolm korda suurem.
Ühes kohas mõlemat süsteemi kasutada ei lubata, sest nii polevat võimalik tagada, et käsitsi vastuvõtja ei manipuleeri automaadi andmetega, sisestades ühte pakendit masinasse mitu korda.
Ei jõudnud kokkuleppele
«Avastasime kevadel, et Jämejalal on seda nõuet rikutud, ning asusime koha pidajaga läbi rääkima,» selgitas Kaupo Karba. «Palusime neil valida ühe variandi ja vastavalt sellele ennast ka määratleda. Et nad aga keeldusid, pidime ühepoolselt otsuse langetama. Käsitleme neid nüüd käsivastuvõtuna ja maksame ka hüvitist vastavalt selle.»
Jämejala taarakeskuse mehed seevastu leiavad, et Eesti Pandipakendi käitumine on kiuslik ning asjata ahistav. «Nad lihtsalt tahavad meid raamidesse suruda. Aga tegelikult pole me mitte millegi vastu eksinud: tegu on kahe eraldi ettevõttega ning automaat asub vastavalt reeglitele korrektselt omaette ruumis. Siin pole tegelikult põhjust vaielda,» rääkis Märt Heuer.
Oht järjekordadeks
Et tõmmata kitsaskohale tähelepanu ning tõestada seni toiminud süsteemi õigsust, otsustasid Heuerid eile õhtupoolikul oma koha ajutiselt kinni panna. Seejuures nentisid nad, et kardetavasti võib see laupäeval maakonnakeskuse teiste taaraautomaatide juurde järjekorra tekitada. «Nädalavahetusel on meil siin ukse ees kümneid autosid. Ma ei kujuta ette, mis automaatidest saab, kui kõik need inimesed ühtäkki oma taara sinna viivad. Arvata võib, et masinad jooksevad lihtsalt umbe,» arutles Peeter Heuer.
Seda, kui kauaks Jämejala taarakeskus suletuks jääb, omanikud eile öelda ei osanud. Nad lubasid tegutseda vastavalt sellele, mis parasjagu õige tundub.
Eelmisel aastal koguti Viljandimaal kokku 9,2 miljonit pandipakendit. Neist tervelt neli miljonit toodi Jämejala taarakeskusesse.
/nginx/o/2015/08/21/4406879t1h58fe.jpg)
ARVAMUS
Kaupo Karba,
Eesti Pandipakendi juhatuse liige
See, millega vennad Heuerid praegu tegelevad, on puhas väljapressimine. Kuidagi muud moodi ei saa seda tõlgendada, kui taarapunkt suletakse selleks, et Eesti Pandipakend hakkaks kehtivatele reeglitele teisiti vaatama. Meil on lepingud enam kui 800 kauplusega üle Eesti ja kõigile neile kehtivad ühesugused tingimused vastavalt sellele, kas tagastuskoht töötab käsitsi või on automaatne.