/nginx/o/2010/10/21/452870t1h563c.jpg)
KUI asendusliikmena riigikokku tulin, sai minu töövaldkonnaks riigikaitse komisjon. Esimene ehmatus taandus, kui mõistsin, et võin tervishoiuteadmistega kasulik olla ka seal.
Tõnu Juul: riik peab toetama vigastatud kaitseväelasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Minu algatusel kogunes möödunud aasta 16. juunil ümarlaud, kus arutati vigastatud kaitseväelaste taastusravi ja sotsiaalset olukorda. Samal sügisel käis komisjon koos kaitseministri ja kaitseväe juhatajaga Ida-Tallinna keskhaigla taastusravi keskuses. Kaasasime tegevusse ka Tallinna tehnikaülikooli spetsialistid.
Asjad on kiirelt arenenud ja nädal tagasi võis komisjoni sama esindus tõdeda, et taastusravi keskuses on olukord paranenud.
Pärast seda, kui riigikogu kaitseväeteenistuse seadust mullu jaanuaris muutis, toimib see valdkond palju tõhusamalt, sest vigastatud kaitseväelastele on kättesaadavamad nii ravi kui rehabilitatsioon. Oleme tähelepanu pööranud ka paranemisjärgsele tegevusele kaitseväes ja kogu ühiskonnas.
Kord juba käivitatud, kogub protsess üha hoogu. Järgmisel nädalal arutab komisjon Seli tervisekeskusega koostöös kaitseväelastele ja veteranidele moodsa puhke- ja taastuskompleksi rajamist.
Partneritena osalemisest on huvitatud Inglismaa Headly Courti militaartaastusravi keskus ja Põhjamaade sama laadi asutused. Ettevõtmisest võib kujuneda rahvusvaheline projekt.
Arvestades Eesti kui väikeriigi võimalusi ja vajadusi, analüüsime võimalust anda samaväärsed võimalused ka päästeteenistuses ja politsei struktuurides töökohustusi täites viga saanutele.
Olgu öeldud, et vigastatud kaitseväelaste toetamise süsteem on alles noor ja areneb pidevalt. Paari aastaga pole mõistagi võimalik jõuda samale tasemele kui teised riigid aastakümnetega.