Õige kütmine säästab korstent

Tuleohutusseaduse järgi võivad eramajade elanikud oma kütteseadmeid küll ise hooldada, kuid kord viie aasta jooksul tuleb ikkagi kasutada kutselise korstnapühkija abi. Pildil on Viljandi korstnapühkija Märt Jõekäär. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kütteperiood on kestnud juba pikalt ja korstnapühkijatel on käes aasta tegusaim aeg. Mida saab inimene iga päev ise teha, et mustakuuemeestel oleks vähem tööd ning kütteseadmed ja -süsteemid püsiksid kauem puhtad?

Eesti Korstnapühkijate Koja juhatuse liige Leo Kalme peab oluliseks rõhutada, et ahju ei tohi kasutada prügikastina: jäätmetele ei pea pikalt vastu ükski kütteseade.  

«Jäätmete koduahjus põletamisest tekib agressiivseid heitgaase, mis põhjustavad kütteseadme osade korrosiooni. Kahjustuste saneerimise kulud on kokkuhoitud käitluskuludest kaugelt suuremad,» selgitas Kalme.

Et põlemisjäägid moodustavad ahju ja korstna siseseintele paakunud kihi, suurenevad tema jutu järgi ka hooldussummad. Eriti hullusti saastavad keskkonda ja kütteseadmeid tetrapakendid, kile, mähkmed, ehituspraht ning muu niisugune.

Kütus olgu kuiv

Tähtis on seegi, et kütus oleks kuiv, sest märjad puud pigitavad korstent. «Ahjutäis toorest puitu võib sisaldada 8—10 liitrit vett. Selle põlemise ajal on temperatuur koldes madal ja kogu kütus ei põle ära. Koos pigiaurudega külmale lõõripinnale sadestuv vesi tekitab tuleohtliku kihi,» kirjeldas Leo Kalme.

Märgade puudega kütja kaotab ühtlasi raha: umbes 70 protsenti soojust lendab kasutult korstnasse. «Õigemini suisa kahjulikult, sest kõigepealt peab vesi ära aurama, aga aur korstnale teadagi head ei tee,» lisas Kalme.

Õhukuiv ehk õues katusealuseta kuivanud puit annab tema jutu järgi 80 protsenti rohkem sooja kui märg või toores kütus.

«Kõige targem oleks inimestel hoida korraga kodus kahe aasta kuivade puude varu,» soovitas ta.

Põlemiseks on vaja õhku

Niisama oluline on õigesti kütta. «Tuleb kanda hoolt, et koldesse pääseks põlemiseks vajalikku õhku. Avasid ei tohi sulgeda täielikult, vaid seda tuleb teha üksnes vajalikul määral,» selgitas Leo Kalme. Kindlasti tuleb jälgida, et ei köetaks poolkinnise siibriga. «See tekitab kütteseadmes ja kogu süsteemis pigi, mis takistab soojuse edasiandmist ja on tuleohtlik,» lisas ta.

Levinud veaks nimetas Kalme, et pliidi tuharesti luuk pannakse päris kinni või suletakse pärast puude põlema hakkamist soojuskadu peljates ahju uks.

Ta ütles, et ruumides ei tohi tekkida vaakumit ehk alarõhku: kaminale või muule kütteseadmele on vaja tagada põlemiseks vajalik õhk.

Tahmapõlengud on levinud

Nõe ja tahma korstnasse ladestumine ei ole Leo Kalme sõnul üksnes korstnapühkijate, vaid ka tulekindlustuse mure, sest suurendab tulekahjuohtu.

Kui lüüa «Sakala» otsingumootorisse internetis märksõna «korsten», räägib suur hulk vasteid, kuidas tuletõrjujad on käinud kustutamas põlevat tahma.

Kütteseade vajab hooldust

Et õnnetust vältida, tuleks kütteseadmeid ja -vahendeid korrapäraselt puhastada. Puhastus tuleks ette võtta vähemalt kord aastas, aga soovitavalt koguni kaks korda: enne ja pärast kütteperioodi.

Kalme meelest tuleks korstnapühkija kutsuda ka siis, kui ahi või soemüür ei lähe enam hästi soojaks.

«Kui kütteseade on hooldatud ja puhastatud ning kütus kuiv, siis saab efektiivselt kütta, hoides kokku kütust, aega ja raha,» võttis ta teema kokku.

KÜTTEVÄÄRTUS

Suurima kütteväärtusega on männipuit, järgnevad tamm, kuusk, kask, lepp ja haab.

• Kütteväärtuse mõõtmise üks tegur on kilogramm, puid mõõdetakse meil ruumimeetrites.

• Ühe ja sama mahu juures annab rohkem soojust see puit, mis on raskem. Kui maht on üks, annab kask 20 protsenti rohkem soojust kui mänd ja 35 protsenti rohkem kui haab.

Allikas: Eesti Korstnapühkijate Koda