Tänavu 1. septembril kehtima hakanud tuleohutusseaduse järgi tohib üksikelamu omanik korstent ise pühkida, kuid peab iga viie aasta tagant siiski kutsuma kutselise ametimehe.
Päris korstnapühkija peab käima iga viie aasta tagant
22. oktoober 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Korstnapühkijate Koja juhatuse liige Leo Kalme ütleb, et ise tehtud on küll hästi tehtud, kuid iga kingsepp peaks jääma ikkagi oma liistude juurde.
«Korstnapõlenguid tulebki tavaliselt ette just niisuguste isetegijate hoonetes. Aastaid olen päästeametis rääkinud, et omavalitsused peaksid tegema eramajade omanikele õppepäeva, et nood kuuleksid korstnapühkimisega kaasnevatest ohtudest,» rääkis Kalme.
Tuleohutusseaduse ja siseministri 41. määruse järgi tohib korstnaid pühkida inimene, kes on läbi teinud koolitused ja saanud kutseklassifikatsiooni tunnistuse. Tal on õigus teha ainult neid töid, mis vastavad tema kutsetasemele.
Esimese kutsetasemega korstnapühkija hooleks võivad olla korstnad, ahjud, pliidid ja kaminad.
Pärast töö lõpetamist tuleb väljastada akt, millele on märgitud tehtu. Otsese tuleohu korral peab korstnapühkija kirjutama päästeametile ettepaneku.
Kirjas peavad olema kutsetaseme tunnistuse number ja muud siseministri määruse lisas nõutud andmed. Akti saamata on inimesel õigus jätta töö eest tasumata.