Tääksi põhikooli direktor Jaan Hansen leiab õppeasutuse 135. aastapäeva eel, et koolil on palju, mille üle uhkust tunda, kuid sellest hoolimata on tulevik ebakindel.
Päevaintervjuu: Tääksi kool peab juubelit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaan Hansen, kuidas teie kool aastapäeva tähistab?
Õpilastega tähistame kooli juubelit täna. Päev algab lipu heiskamisega, millele järgneb aktus. Seal teeb iga klass oma etteaste, mille järel tulevad ühine kringlisöömine ja traditsiooniline viktoriin teemal «Käi koolis avasilmi!».
Homme, 23. oktoobril on endiste õpilaste ja õpetajate kokkutulek. Kell 10 algavad lendude korvpallivõistlused ja kell 17 on aktus. Koolimajas on avatud näitus, võimalik on tutvuda aastaraamatute ja väljapanekutega ning jälgida etteasteid. Tantsuks mängib ansambel Save Vastemõisast.
Mille üle olete oma koolis viimastel aastatel uhkust tundnud?
Kõigepealt muidugi selle üle, et meie õpilased on esinenud tublilt maakondlikel ja üle-eestilistel võistlustel ning olümpiaadidel. Alles 13. oktoobril võitsid meie tütarlapsed üleriigilisel jalgpallivõistlusel kolmanda koha.
Uhked oleme ka selle üle, et juba neli aastat järjest on üks meie kooli pedagoog valitud aasta õpetajaks ja Margus Mikkorit on tunnustatud koguni vabariigi mastaabis.
Et oleme Globe’i kool, on meil käinud väga kõrgeid isikuid. Möödunud sügisel tutvus meie tööga USA saatkonna poliitikanõunik Johnathan Hilton ja suvel Globe’i rahvusvahelise koostööosakonna direktor Teresa Kennedy.
Eelmisel nädalal tähistasime tervistedendavaks kooliks astumise viiendat aastapäeva.
1. septembril avati Tääksi suusakeskuse hoone, kus õpilased ja kooli töötajad saavad squash’i mängida ja jõumasinatega treenida.
Samuti oleme uhked selle üle, et meil on töökas, üksmeelne ja sõbralik kollektiiv.
Mis paneb südame valutama?
Meie võimla katus on avamisest saadik 2001. aastal läbi jooksnud ja mitte keegi ei ole osanud seda viga parandada.
Millise pilguga vaatate tulevikku?
Tulevikku vaatame pisut pessimistlikult, sest õpilaste arv järjest väheneb ja selle tõttu võidakse kool reorganiseerida. Et seda ei juhtuks, on vaja õpilasi juurde saada. Selleks on omakorda vaja, et siia kanti asuks elama noori peresid, kes leiaksid ka tööd.
See pole ainult meie probleem. Kindel on aga see, et kui põhikool kaob, siis varsti kaob ka väiksemate klasside arvuga kool ja ongi Eestis üks paik välja surnud. Kõigest hingest loodan, et see nii siiski ei lähe.