Paduvihmad sunnivad põrandaid vahetama

Merlin Kuld
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niisugune nägi Põhja puiestee 47 krundi hoov välja käesoleva aasta 12. augustil, kuid see uputus polnud majaomanikule sugugi esimene.
Niisugune nägi Põhja puiestee 47 krundi hoov välja käesoleva aasta 12. augustil, kuid see uputus polnud majaomanikule sugugi esimene. Foto: Erakogu

Möödunud nädala paduvihma ajal naljatleti Facebooki kogukonnas Sind on märgatud, Viljandis, et oleme ühe sammu võrra veekeskusele lähemal. Paraku on Viljandis kümneid, kui mitte sadu krunte, mille omanikele valmistab iga suur sadu meelehärmi.  

Põhja puiestee 47 maja omanik Raja Kutsar kurtis, et tugevad vihmad teevad talle muret igal aastal.

Nii Kutsar kui tema naabrimees on pidanud niiskusest rikutud põranda välja vahetama. Kutsar on oma majal põrandatalasid välja vahetanud juba kaks korda. Tema sõnul keeldub kindlustus kulutusi hüvitamast ning soovitab linnavalitsusse pöörduda.

Viljandi avalike suhete spetsialist Johan-Kristjan Konovalov ütles, et samasuguse murega kinnistuid on Viljandis kümneid, kui mitte sadu, ning seda põhjustab linna pinnamood.

Konovalov rääkis Põhja puiestee juhtumist Viljandi teede spetsialisti Heikki Teearu ja ehituse peaspetsialisti Jaan Lukasega. Nende sõnul asub kõnealune kinnistu madalas kohas ja seetõttu vesi sinna koondubki. 

Põhja puiesteel pole sajuveekanalisatsiooni ning restkaevust voolab vesi tavakanalisatsiooni. 

Raja Kutsar arvab, et olukorda aitaks lahendada kõrgemate äärekivide ehitamine. «Need peaks olema vähemalt kolmkümmend sentimeetrit kõrged,» ütles majaomanik. 

Seda, kas kõrgemast äärekivist oleks mingit kasu,  saaks spetsialistide sõnul hinnata ainult siis, kui jälgida saju ajal vee liikumist terves piirkonnas. Vaadata tuleks ka seda, kuidas on kinnistul vihmavett juhitud: kas katuselt langev vihmavesi on majast ja vundamendist eemale suunatud. 

Linnavalitsusest öeldi, et elanike murega tegeldakse jõudumööda. Viljandi tänavatele paigaldatakse sajuveekanalisatsiooni torusid, kuid ekstreem­olukordades ei suuda ka need vett vastu võtta.

Kutsari sõnul esitasid Põhja puiestee elanikud 2003. aastal linnavalitsusele 12 kinnistu omaniku allkirjaga palve, et sinna pandaks kõrgemad äärekivid, kuid sellele ei tulnud vastust.

Viljandi avalike suhete spetsialisti Johan-Kristjan Konovalovi sõnul niisugust pöördumist 2003. aasta registrist leida ei õnnestunud.

Toomas Porro
Toomas Porro Foto: Elmo Riig / Sakala

ARVAMUS

Toomas Porro,
Viljandi Veevärgi juhataja

Sajuveekanalisatsioone ehitades tegutsetakse kava järgi, mis vaadatakse üle augusti lõpul ning mille kinnitab Viljandi linnavolikogu. 

Planeerimisel tehakse koostööd inseneridega ja vaadatakse ka majanduslikke külgi. Kui meil on kasutada 100 eurot kümne või ühe inimese peale, siis loomulikult võtame selle variandi, kust kasu saab rohkem inimesi. Ei ole nii, et kes kõvemini räuskab, saab paremad võimalused.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles