:format(webp)/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
/nginx/o/2015/08/14/4379617t1h3e62.jpg)
Eesti loomakaitse selts teatas eile õhtupoolikul, et Viljandi linnavalitsuse otsus lindude arvukust nelja õhupüssiga relvastatud vabatahtliku jõul piirama hakata on nende arvates ebaeetiline ja rutakas.
Loomakaitsjad nimetavad Viljandi otsust ebaeetiliseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnavalitsus lükkab mitu loomakaitsjate väidet ümber ning rõhutab, et tiivulisi ei hakata suurel hulgal hukkama.
Loomakaitse selts süüdistab Viljandi linnavalitsust selles, et too ei ole kaalunud teisi lahendusi ning plaanist ei ole teada antud keskkonnaametile. Ühtlasi tuuakse välja, et ei ole teada, kas vabatahtlikud on professionaalsed jahimehed, kes oskavad linde tappa neile võimalikult vähe kannatusi põhjustades, või mitte.
Selts: igal juhul ebaeetiline samm
Seltsi hädajuhtumite juht Maaja Mäll ütles, et on vestelnud keskkonnaameti Pärnu–Viljandi regiooni esindajaga ning saanud temalt kinnituse, et Viljandi linnavalitsus ei ole sellekohast taotlust esitanud ja lindude hukkamisplaan on vaja peatada, kuni selle vajalikkuses on veendutud.
«Eesti loomakaitse selts lähtub iga loomadega seotud probleemi lahendamisel sellest, et enne looma hukkamist on hoolikalt kaalutud ja läbi proovitud kõik teised võimalused. Nii nagu on surmanuhtlus inimesele, on see ka loomadele ja lindudele kõige viimane ja lõplik lahendus,» rääkis Maaja Mäll. «Linnud on linnakeskkonna loomulik osa ja isegi kui oleksid läbi proovitud ka kõik teised lahendused ning linde hukkaksid professionaalsed jahimehed, on ebaeetiline teha seda vaid lärmi ja roojamise eest.»
Linn: linde ei hakata hukkama suurel hulgal
Viljandi linnavalitsuse pressiesindaja Johan-Kristjan Konovalov soovis loomakaitsjate pöördumist kommenteerides rõhutada, et linnas ei hakata linde hukkama suurel hulgal, vaid sellist meetodit kasutatakse mõnel üksikul puhul.
«Kinnitan veel kord, et tegu on lindude arvukuse piiramise, mitte populatsiooni hävitamisega,» ütles pressiesindaja.
Ta lükkas ümber loomakaitse seltsi väite, et linn pole kaalunud linnumure lahendamiseks teisi võimalusi. Tema sõnul on püütud seda aastaid teha pehmete meetodite, näiteks puude kärpimise ja peletite paigaldamisega, ent paraku ei ole need andnud häid tulemusi.
«Inimeste mure on endiselt väga suur. Meie poole on pöördunud üksikisikud, aga me oleme saanud ka kümnete allkirjadega pöördumisi,» kõneles ta.
Linde laskma hakkavatel vabatahtlikel on Johan-Kristjan Konovalovi sõnul selles vallas väga head oskused ja teadmised.
Ühtlasi ei vasta Konovalovi sõnul tõele väide, et keskkonnaamet linna plaanidest midagi ei tea. Ta kinnitas, et Viljandi keskkonnaspetsialist Inga Nõmmik on ametiga selles osas konsulteerinud.
«Keskkonnaamet ei soovinud meilt taotlust saada. Nad ütlesid, et selline asi pole nende pädevuses,» sedastas pressiesindaja.
Keskkonnaametist ei õnnestunud Sakalal eile tööpäeva lõpul kommentaari saada.
Keskkonnaameti Pärnu–Viljandi regiooni looduskasutuse spetsialist Hille Lapp selgitas aga tänavu aprillis Sakalale, et jahipidamine lindudele ja sellega nende arvukuse reguleerimine on omavalitsuse ja jahiseltsi korraldada ning keskkonnaamet sellega ei tegele. Küll aga jäävad keskkonnaameti pärusmaaks ja vajavad asutusega kooskõlastamist linnupesade eemaldamine ja lindude peletamine ehk ennetustööd.
Viljandi linnavalitsus otsustas 10. augusti istungil anda loa lindude arvukuse piiramiseks. Liikidest on otsuses üles loetud hall- ja künnivaresed, hakid, kormoranid, hõbe- ja naerukajakad ning kodutuvid.