Vaba mõte. Loll, aga töökas

Ketlin Beljaev Foto: Marko Saarm / Sakala

Tänavu suvel on olnud vähemalt üks kontsert, kuhu oleksin tahtnud tagantjärele tark olles jõuda: «Tõrva loits», mis rääkis seekord... lollusest. Aga ma ei pääsenud sinna, sest olin tööl.

Nähes hiljem kontserdil kõlanud loo «Loll töö. Töö on loll. Ületöötamine» sõnu, tekkis tore äratundmisrõõm: Genka on päris hästi tabanud eestlase olemust. Eriti kirjeldades töölooma kahenädalast puhkust, mis näeb välja umbes selline: «Esimesel puhkuse nädalal: teen tööd, teen tööd, teen tööd, siis joon, joon, joon. Ja siis ühe päevaga: viin naise välja, lapse kinno, parandan kraani, auto parandusse, panen liistud, toon vanaema vanadekodust korra parki ja siis viin tagasi, valin uue tapeedi ja veel sada asja jääb tegemata, sest homme on tööpäev.»

Tänavuse «Tõrva loitsu» teema valimisel saadi inspiratsiooni Kreuzwaldi loodud kilplastelt. Neid enam tänapäevaste multikakangelaste kõrval ehk kuigi hästi ei mäletatagi, ent lollust kui sellist, mida kilplased sümboliseerivad, on ju ikka palju. Kas või seesama töötamine. Oskus puhata on midagi, mida nägin mõned aastad tagasi Hispaanias, kus kohalikel olid siestad ja fiestad vaheldumisi. Aga mida üritas reisil olev eestlane samal ajal teha? Eks ikka tuhandeid kilomeetreid läbi sõita, et näha võimalikult suurt osa riigist. Ja puhkuselt naastes oli ta veel rohkem väsinud kui üks hispaanlane pärast seda, kui on kord elus ületunde teinud.