Üürnik ei taha majaomanikust rohkem maksta

Osaühing Varaks, kes annab üürile endistest klassiruumidest ehitatud uusi stuudiokortereid Suur-Kaare tänav 33 majas, on juba suure nõudluse tõttu hindu tõstnud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kunstnik Enn Allik, kes otsib Viljandisse üürikorterit, pidas mõistlikumaks seda lehekuulutuse kaudu teha, sest kinnisvaraportaalis pakutavate rendipindade hinnatase on tema sõnul võrreldav Riia kesklinna omaga.

Vähemalt kahetoalist korterit otsiv Enn Allik pani eelmisel nädalal ka Sakalasse kuulutuse ja eilseks oli selle peale helistanud kaks pakkujat. Allik loodab ühega neist kokkuleppele jõuda, kui ta aga korterit ei leia, kaalub ta linnakodu ostmist pangalaenuga.

Viljandis on siin ateljeed ja väikest puidufirmat pidava Alliku sõnul elamispinda keeruline leida ennekõike sellepärast, et kõik on ülehinnatud. «Üürikorteri hind ei tohiks olla kõrgem kui pangalaenu kuumakse Viljandi kesklinna maja ostmisel,» leidis Allik. Ta otsib elamispinda, mida jagada sügisest gümnaasiumis õppima asuva lapselapsega.

Kui üks probleem on krõbedad hinnad, siis teine on Alliku sõnul kvaliteet: paljud ei viitsi kalli raha eest pakutavat isegi korralikuks teha. «Nende plaan on teenida minimaalsete panustega raha.»    

Viljandi üürikorterite hinnad on kõrged, sest valik on väike, aga tahtjaid palju – ajutist kodu otsivad teiste seas nii üliõpilased kui gümnasistid. «Üüriturg on täielikult null, isegi negatiivne. Tuleb kõvasti tegutseda, et see korda saada,» leidis ta.

Elu valges majas kallines

Kui suve hakul valminud 74 korteriga Suur-Kaare tänav 33 maja paistis olevat päästerõngas, mis aitab lahendada üüriturul valitsevat korralike ja mõistlike hindadega korterite põuda, siis nüüd on ka seal hindu tõstetud.

Isabel Joao, kes tegeleb osaühingus Varaks Suur-Kaare tänav 33 korterite üürimisega, rääkis, et suve algul võis saada ühetoalise korteri 150-eurose kuumaksega, kuid praegu maksab võrdväärne korter 40 eurot rohkem.

«Osal on väga head diilid, sest me ei teadnud algul, kuidas minema hakkab,» ütles Joao. «Nii kui nõudlus tõusis, hakkasime vaikselt ka hinda tõstma.»

Teisipäevaks oli valgesse majja pakkuda veel vaid neli üürikorterit. Enamik läksid Joao sõnul kaubaks juunis ja juulis, mil tudengid kodu otsisid. 57 korterit 74-st ongi rentnike päralt – vaid viis on leidnud endale omaniku. Elanike seas on eestlaste kõrval mõned välismaalased, keda töö on Viljandisse toonud.

Turul pole tunda andnud

Kinnisvarabüroo Arco Vara Viljandi juht Aime Opermann ütles, et Suur-Kaare tänava maja korterite turule tulek pole seni üüriturul kuidagi tunda andnud. «Olime äraootaval seisukohal, mis see kaasa toob, aga kuna neil pole massiliselt pakkumisi, pole see turgu mõjutanud,» lausus ta.

Seda, et huvilisi jagub, näitas Aime Opermanni sõnul kas või see, et ta pani teisipäeva õhtul üles ühetoalise Männimäe korteri kuulutuse ja juba järgmisel hommikul oli selle peale kaks helistajat. Eelmisel nädalal vahendas ta aga maja üürimise pakkumist, kus omanikud korraldasid suurte huviliste hulga tõttu lausa tutvusmispäeva, misjärel ise sobilikud rentnikud välja valisid.

Ka Viljandi Domus Kinnisvara maakler Remy Mändmets tõdes isiklikule kogemusele tuginedes, et Viljandi üüriturg on sama, mis see oli enne uusi üürikortereid pakkuva elamu valmimist. «Nädalas küsib vähemalt kolm inimest üürikorteri järele,» märkis maakler.

Tema sõnul on nõutud piirkonnad Männimäe ja kesklinn, hinnapiir aga 200 eurot – üle selle Viljandis naljalt maksta ei taheta.