Viljandi kuulutab lindudele sõja

Üks tuntumaid ja lärmakamaid varesekolooniaid on Valuoja orus.

FOTO: Mikk Mihkel Vaabel

Viljandi linnavalitsus otsustas 10. augusti istungil anda loa lindude arvukuse piiramiseks. Linnud surmatakse ja seda hakkavad tegema vabatahtlikud.

Kriiskavad ja rahu häirivad tiivulised ei ole viljandlastele midagi uut. Valuoja oru nurgas asub üks linna tuntumaid varesekolooniaid, kust kostab hommikuti suurt lärmi. Viljandi linnavalitsuse poole on pöördunud mitu inimest, kellel on suleliste kisast ja roojamisest mõõt täis. Viimasel linnavalitsuse istungil võetigi vastu otsus, milles lubatakse piirata lindude arvukust. Liikidest on otsuses üles loetud hall- ja künnivaresed, hakid, kormoranid, hõbe- ja naerukajakad ning kodutuvid.

Vabatahtlikud õhupüssidega

Viljandi linnavalitsuse majandusameti keskkonnaspetsialisti Inga Nõmmiku sõnul linnud surmatakse.

«Isendite püüdmisega tegeldakse pesitsusperioodi alguseni, see on umbes 15. märtsini 2016,» teatas ta Sakalale.  Viljandi linnavalitsuse majandusamet on sõlminud suusõnalise kokkuleppe nelja vabatahtlikuga, kellele on antud volitused õhkrelvast linde tulistada. Lindude arvukust hakatakse piirama kindlasti Valu­oja orus ja Lastepargis, kuid ülejäänud kohad on veel täpsustamisel.

«Ega see rõõmustav otsus ole,» tõdes abilinnapea Kalvi Märtin, kuid mainis, et mingisugust lindude massimõrva korraldama ei hakata. Abilinnapea avaldas lootust, et paar mahalastud lindu võib teistele sulelistele olla piisavaks hoiatuseks ja ohu märgiks. Tema sõnul püütakse arvukust piirata delikaatselt, võttes arvesse linnaelanike rahu ja ohutust. Abilinnapea kinnitas, et politseid on juba informeeritud.

Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Aderi sõnul võib linde linnas küttida, kuid mitte pesitsusajal. Tema andmetel ei reguleeri keskkonnaamet linnalindude küttimist ja seega ei ole linnal vaja selle ametkonnaga oma tegevust kooskõlastada.

Sakala sai ühendust ühe vabatahtliku linnulaskjaga, kes soovis jääda anonüümseks. Ta kinnitas, et linnavalitsus on tema poole selle murega pöördunud, ning toonitas, et tulistades järgitakse ohutuseeskirja. Lastakse õhkrelvaga.

Heidutuslasud aitasid

Üle aasta tagasi kutsus Tarvastu vallavanem Alar Karu appi jahimehed, sest künnivaresed häirisid Mustla elanike elu. Praegu leiab vallavanem, et jahimeestega kontakteerumine oli ainuõige otsus.

«Enne pidid lapsed Mustla kooli jooksma, et mitte lindude väljaheidetega pihta saada,» meenutas ta toonast olukorda. Karu sõnul oli kooli ümbruses lärm nii vali, et häiris koolitööd. «Nüüd saavad õpetajad tundide ajal aknaid lahti teha ja on võimalik ka aktusi pidada.»

Mustlas tegi heidutuslaske Vambola jahiseltsi esimees Kalev Kikas. «Eks mõni sai ikka pihta ka,» tunnistas ta, kuid mainis, et see oli antud olukorras vajalik. Tema sõnul võis künnivareseid olla tuhande ringis, kui mitte rohkem.

«Neid peab piirama,» nentis Kikas ja lisas, et varesed ja muud linnud pole ainult Eesti mure – hallvareste kõrge arvukus on suur probleem ka üle lahe Tamperes.

Milline on kasu?

Eesti ornitoloogiaühingu projektijuht Riho Kinks oli selliste meetmete kasutuselevõtust kuuldes üllatunud.

«Iseasi on see, kas sellest tulu on,» lausus ta ja mainis, et lindude surmamine on arvukuse piiramise võimaluste seas pigem viimane.

Kinksi sõnul on praegu Tartus käsil uuring, mille käigus püütakse välja selgitada, kui efektiivsed on linnupeletid. Kinks avaldas lootust, et Viljandi linnavalitsus laseb teha põhjaliku seire, et koguda infot, kui palju surmamine arvukust piiraks.

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe sõnul ei tohi ilma politsei nõusolekuta linnas paugutada. «Et linnas linde tulistada, peab saama eriloa,» lausus ta.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja Maria Gonjaki sõnul on Viljandi linnavalitsus sel teemal politseiga aru pidanud. «Üheks tingimuseks on seatud, et politsei peab olema teadlik, millal ja kus laskmised toimuvad.» Gonjaki sõnul peab olema kindlaks määratud, kes ja milliste vahenditega laseb, ning see inimene peab olema linnarahvale selgelt äratuntav. «Politsei juuresolek ei ole vajalik.»

Tagasi üles