/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2008/09/12/73731t1h746b.jpg)
Alanud õppeaastal sõidab ligi 4000 Viljandimaa koolilast maakonna kaunitesse paikadesse, et seal oma silmaga nähes ja kätega katsudes loodusega paremaks sõbraks saada.
Programm viib jütsid loodusesse õppima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandimaa omavalitsuste liidu eestvedamisel teoks saanud ettevõtmist tutvustati maakonna pedagoogidele kevadel. See hõlmab esimese kuni kuuenda klassi õpilasi. Igale vanuseastmele on koostatud teemaprogramm, mis sisaldab õues liikumist, töölehti ja -vahendeid ning teadmisi kinnistavaid mänge.
Kõrvale ei jää keegi
Ligi pool miljonit krooni maksev ettevõtmine kestab terve alanud õppeaasta. Enamiku kuludest katab keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) ja kolmandiku tasuvad omavalitsused. Esimesed rühmad sõidavad loodusesse juba järgmisel nädalal.
«Õpilastele on kõik tasuta,» kinnitas Viljandimaa omavalitsuste liidu projektijuht Grete Sepp. «Huvi on olnud elav. Mõni kool on peljanud, et jääb kõrvale, aga seda pole tarvis karta. Programm hõlmab kõigi maakonna koolide esimest kuut klassi.»
Sepp rääkis, et loodusesse mineva rühma optimaalne suurus on 25 inimest. Kui mõnes väikses koolis käib ühes klassis lapsi vähem, moodustatakse liitgrupid näiteks I-III ja IV-VI klassi lastest.
«Selline programm, mis haarab nii palju lapsi tervest maakonnast, peaks Eestis üsna ainulaadne olema,» arvas Sepp.
Lastele meeldib
Katseprojektina valmis KIK-i toel kuus loodushariduse programmi, mis nüüd käiku lähevad. Esimese klassi õpilastele tutvustakse loodust ja aastaaegade vaheldumist ning nemad näevad seda kõike Heimtali õpperajal ja koduloomuuseumis. Kuuendat klassi õpetatakse Tääksis tundma pinnavorme, kivimeid ja veemaailma.
«Varem sõltus keskkonnaharidus suuresti õpetaja või kooli initsiatiivist ja mõnel pool ei tegeldud sellega eriti,» rääkis Viljandimaa omavalitsuste liidu juht Reevo Maidla. «Milles aga laps süüdi on, kui õpetaja ei viitsi looduskooli mineku nimel vaeva näha? Projekt saigi alguse soovist, et kõiki lapsi koheldaks võrdselt.»
Maidla meenutas, et teda inspireeris ettevõtmisega tegelema õhin, millega lapsed looduskooli läksid.
Kõik lastele koostatud programmid täiendavad õppekava ja pakuvad praktilist tegevust, et koolis õpitu paremini kinnistuks.
Õpilastele tuleb looduskooli anda kaasa ilmastikukindel riietus ja lõunapakike. Täpsemat teavet leiab Viljandimaa omavalitsuste liidu koduleheküljelt.
ARVAMUS
Grete Sepp,
projektijuht
See programm annab lastele võimaluse klassiruumist välja minna. Maapiirkondade lapsed on loodusega kokku puutunud, aga linnalaps ei pruugi sinna sattuda. Õue sõidab õppima 140 rühma Viljandimaa õpilasi.