Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/01/13/6250235t1hbf8a.jpg)
/nginx/o/2015/08/06/4353235t1hdcf7.jpg)
Ameerika Ühendriikides Los Angeleses peetud eriolümpiamängudelt naasnud korvpallurid võivad nüüd rahulikult loorberitel puhata, sest lahingus 26 riigi vastu said nad neljanda koha.
Autasustamise hetkel ei olnud Viljandimaa poistele veel teada, et Eesti esindus, milles nad mängisid, napsab Dominikaani Vabariigi esinduselt neljanda koha. Kogu mängu põhimõte oli võistkonna ühtlane tase. Võistkonda pidi kuuluma kindel arv tava- ja erisportlasi, kes andsid mängu võrdse panuse. Dominikaani Vabariigi võistkonna puhul oli aga märgata, et mõni tegi alatasa viskeid korvi poole, samas teisel ei õnnestunud palli enda valdusessegi saada. Et mäng oleks aus, esitati nende kohta kaebus ja kohtunikud ka rahuldasid selle.
Õhustik kui tõelisel olümpial
Võistkonna peatreener, Lahmuse kooli õpetaja Kuuno Tiitus sõnas, et nad on küll ajavahest ja seljataha jäänud seiklusest väsinud, kuid see-eest üliõnnelikud ja rahul.
«Me tegime tugevad mängud,» nentis Tiitus. Talle jäi eriliselt meelde kohtumine esikoha saanud professionaalse ja tugevat konkurentsi pakkunud Venezuelaga. Eelmängudel võitis Eesti meeskond seitsmest mängust viis ning nad paigutati kõige tugevamasse divisjoni.
Puerto Rico ja Venemaa tegid valdavalt Viljandimaa poistest koosnevale võistkonnale küll tuule alla, kuid Tiituse sõnul ei ole seesugustele riikidele kümne punktiga kaotada mitte midagi hullu. Viimasel veerandil kimbutasid eestlasi ere päike ning ebaõnn. Pall lendas kümneid kordi korvi poole, kuid keerutas end sellest õrritavalt alatasa välja.
Suurejoonelisel peaareenil said kõik võistkonnad mängida vähemalt ühe mängu. Eesti koondise eestvedaja sõnul olevat sealsed mängud olnud tõeline elamus – rahvas möllas ja juubeldas. Võistkond tundis end üleüldse suurepäraselt, sest kogu areenil valitsev atmosfäär tekitas tunde, et ollakse tõelistel olümpiamängudel.
Los Angelese ülikoolilinnak, kus sportlased ööbisid, oli täis eriolümpiale tulnud vabatahtlikke, korravalvureid, saatjaid ja turiste, kes aina krabasid Eesti poisse endaga pilte tegema. Tiituse sõnul ei paistnud Eesti olevat sugugi võõras ja tundmatu riik seitsme maa ja mere taga. Meie poiste juurde astujad hüüatasid tuttavlikult: «Estonia!»
Kogu melu kõrvalt jäi korvpalluritele meelde kõrvetav päike ja väikene trots külmale kodumaale saabumise pärast. Tagasi jõudes üllatas neid soojus, mille ilmataat viimase suvekuu puhul eestlastele kinkida otsustas.
Sportlased võtsid soojuse kaasa
Kuigi valdava osa reisist moodustas eriolümpial osalemine, mis oli omajagu närvesööv ja nõudis energiat, käidi ikkagi ka linna uudistamas: tehti klassikaline fotojäädvustus Hollywoodi sildi juures, supeldi Santa Monica lainetes, millesarnaseid Eestis ei näe, ning käidi ostlemas.
Kõige enam jäi peatreenerile meelde avatseremoonia, millel Ameerika Ühendriikide presidendiproua Michelle Obama pidas sportlastele innustava kõne. Presidendiproua istus Eesti rühmast muide vaid kümne meetri kaugusel. Areenil oli ligikaudu 100 000 inimest. Punane vaip ja olümpiatuli tekitasid tõeliselt piduliku tunde, mida peatreeneri arvates ei ole võimalik sõnadega edasi anda.
Eriolümpial on komme, et riigid vahetavad omavahel märke ja medaleid. Nüüd on tagasijõudnud poistel kaelad värvilisi linte täis.
«Kõik olid väga sõbralikud – ei tundnud, et oled võõras,» kirjeldas Kuuno Tiitus üleüldist õhkkonda, mis valitses eriolümpiamängudel. Ta lisas naljatades, et Eestisse jõudnud soojus on seesama, mille nad endaga kaasa võtsid.