Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/08/18/7003663t1h86f4.jpg)
/nginx/o/2015/08/05/4349697t1h709b.jpg)
Riik soovib, et jahimehed hakkaksid Aafrika seakatku leviku tõkestamiseks praegusest enam metssigu küttima. Jahimehed tegid oma sõnul konkreetsed ettepanekud juba pool aastat tagasi ja ootavad endiselt tegevuskava.
Eile kogunes riiklik loomatauditõrje komisjon, et arutada põhiküsimusena metssigade populatsiooni vähendamise võimalusi. Komisjon jõudis üksmeelele, et ekspertidel tuleb kokku leppida konkreetsed meetmed, kuidas metssigade arvukust vähendada, ning neid meetmeid tuleb ellu viima hakata kohe.
Viljandimaa jahimeeste liidu esimehe Priit Vahtramäe sõnul tegid kohalikud jahimehed maakonna loomatauditõrje komisjonile mullu detsembris metssigade arvukuse piiramiseks viis konkreetset ettepanekut, millest riik on seni arvesse võtnud vaid ühe.
«Jahimeestele hakati kompenseerima seda tööd ja vaeva, mida nad nägid sigade matmisega, ehkki see polnud nende kohustus. Seaduse järgi piirdunuks nende töö katku surnud seast keskkonnainspektsioonile teatamisega. Sealt edasi oleks juhtumiga pidanud tegelema veterinaar- ja toiduamet,» rääkis Vahtramäe.
Tema sõnul matsid jahimehed sigade korjuseid vabatahtlikult mitu kuud, enne kui riik iga maetud katkusea eest neile teatud summa hüvitas.
Soovitakse piirangute leevendamist
Priit Vahtramäe hinnangul pole praeguste piirangute puhul võimalik küttida rohkem metssigu, kui seda juba tehakse. Tema sõnul seab aju- ja koertega jahi keeld metssea küttimisele tugevad takistused. Vahtramäe mäletamist mööda oli aga nimetatud jahipidamisviiside keelamine üks tingimus, et saada taudi vastu võitlemiseks euroraha.
Veterinaar- ja toiduameti andmel kehtib Balti riikides 2014. aasta septembrist ühine Aafrika seakatku tõrje strateegia, mille tõrjetöödega seotud kulud kaetakse 75 protsendi ulatuses eurorahast.
Kui riik soovib kärssninade arvukust tuntavalt vähendada, on kauaaegsel jahimehel ja kohalikul eksperdil kaks konkreetset ettepanekut.
«Punkt üks: lubada talvine jaht koertega. Punkt kaks: lubada valgustusega jaht öisel ajal,» loetles Vahtramäe. See võiks aga tema oletust mööda tähendada riigile eurorahast ilmajäämist.
Priit Vahtramäe arvates ei oleks praeguses olukorras mõistlik metssigadele paaniliselt ja jõhkrate meetoditega jahti pidada. Ega loom katku tulekus süüdi ole, leidis jahimees.
«Meie eesmärk ei ole hävitada kõiki metssigu. Kui avada praegused jahipiirangud, oleks võimalik eemaldada võimalikult palju järelkasvu ja jätta alles põhikari, lootuses, et mõni täiskasvanud sigadest on Aafrika katku vastu immuunne ja taastab populatsiooni,» selgitas ta ja lisas, et ainuke tõhus viis koertega jahti pidada on talvel, mil kütitakse kaks kolmandikku jahinormist.
«Keegi ei ole meile andnud õigust lasta maha kõik, mis liigub. Seda loodus meile ei andesta. Metsseakarja tuleb vähendada tasa ja targu, aga tõhusalt,» rääkis Viljandimaa jahimeeste liidu esimees. Kui tema ettepanekuid arvesse ei võeta, näeb jahimees ees ootavat järgmist suurt majanduskrahhi.
Oodata on metsaomanike pahameelt
Priit Vahtramäe sõnul algab 1. oktoobrist põdrajaht. Kui sel ajal on ajujaht keelatud, kasvab põtrade arvukus. See omakorda toob kaasa suured metsakahjustused, mis omakorda annab metsaomanikele seadusliku õiguse nõuda jahimeestelt ja riigilt metsakahjude hüvitamist.
Jahimeeste liidu esimehe sõnul on enamikul Viljandimaa jahiühenduste aladel metssigade arvukus kontrolli all, ülejäänutes saadakse nende arv praegusi piiranguid arvestades tasakaalu aasta lõpuks.