Kommentaar. Suure selja taga tuule käes

Hans Väre Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui A. Le Coq 2012. aasta talvel 49 protsenti Karme aktsiatest ära ostis, oli põhjust arvata, et tehing on kasulik mõlemale poolele. Suurfirma sai tootmisbaasi, kust siidri valmistamiseks kvaliteetset toorainet hankida, Karme aga kindla kliendi, kes tagab stabiilsed tellimused ja rahakäibe. 

Nüüd, veidi rohkem kui kolm aastat hiljem, on olukord tunduvalt muutunud. Ehkki mullu oli Karme 50 000 euroga kasumis, on sissetulekud nõukogu esimehe Sven Karjahärmi sõnul sedavõrd kokku kuivanud, et vabrik tuleb sulgeda. Nii säilib tema hinnangul vähemalt teoreetiliselt lootus, et kuulsa ajalooga Karksi õlle- ja veinitehasele kunagi elu uuesti sisse puhutakse.

Turumajanduses on täiesti loomulik, et ettevõtja tahab toorainet osta võimalikult soodsalt. See aitab tagada madala tootmishinna abil hea positsiooni konkurentide keskel või lihtsalt rahakotti paisutada. Teisalt on selge, et müüja huvides on võimalikult kõrge hind, mis lubaks teenida kena kasumit, investeerida või töötajatele head palka maksta. Nende kahe vastandliku soovi kokkupuutepunktis peakski tekkima nii-öelda õiglane hind.