Unustatud keldriuks ootab avamist

Juustumajas tehakse edaspidi tütarlaste käsitöötunde ja seal hakkavad koos käima näputööringid. Foto: Elmo Riig

Lahmuse mõisa juustumaja restaureerijad avastasid hoone alusmüüri lahti kaevates hoopis vanemad müürid.

Maja all on mahukas ning väga hoolsalt ehitatud kelder, mida kõigi eelduste kohaselt kasutati jääkeldrina ehk siis vanaaegse külmutuskapina. Just keldri kõrval mulla all oli seniteadmata osa rahumeeli peidus.

Päevavalgele tulnud vanas müüris on selgesti eristatav kunagise ukseava sillus.

Ankur külge

Muinsuskaitse Viljandimaa vaneminspektori Anne Kivi ütlemist mööda on suur küsimus, kuidas vana müüri säilitada, sest see on silmaga nähtavalt ida poole kaldu. «Põhimõtteliselt ei saa restaureeritavatel objektidel müüre lammutada ning uuesti üles ehitada, sest siis kaotame endisaegse müürimeistri käekirja,» nentis ta.

Lammutatakse ainult äärmisel juhul, kui kõik muud variandid on juba läbi kaalutud ning tulutuks osutunud. Üks võimalus on vana müüri ankurdada.

«Vanasti kasutati palju ankurdamist: müüridel on näha vanad S- või X-kujulised sepised. Ka Lahmusel oleksid sellised variandid võimalikud,» rääkis Anne Kivi. «Selleks tuleb inseneril teha joonised.»

Paraku napib nii aega kui raha, et ehituse käigus suur kaevamine ette võtta. Põhjalikumad uuringud jäävad ootama oma aega.

«Vanade ehitiste puhul tuleb tihti midagi ootamatut välja ja selleks tuleb alati valmis olla,» tõdes Kivi. «Praegu nähtavad ehitised pärinevad XIX sajandist, mõis ise on aga tunduvalt vanem.»

Vanad lood võivad tõeni juhatada

Lahmusel on majandushoonete vahel hulk keldreid ning kooli direktor Heinrich Jürna on kuulnud lugusid neid ühendavatest käikudest.

«Siin oli terve keldrite süsteem, mis oleks vaja kunagi taastada,» lausus direktor. Kool on selleks Ettevõtluse Arendamise sihtasutusele taotluse esitanud. «Kunagised koolipoisid, praegu juba vanad mehed on teadnud jutustada, et nad on keldritest sisse läinud ning mööda käiku eemale tamme alla välja jõudnud.»

Jürna kinnitusel räägib legend, et käigud ühendasid omavahel kõiki hooneid ning üks käik viis ka järve alt läbi teisele kaldale.

«Ei tea küll, et kuskil mõisas oleks sellist turismiobjekti,» põhjendas direktor tõsist huvi kunagiste käikude taasavamise vastu.

Lahmuse mõisa asutas poolakas Alexander Trojanowski. 1594. aastal läks mõis üle samuti poola juurtega Wilhelm Bock­ile. Temast sai alguse aadlisuguvõsa, mis jäi ka hiljem seotuks peamiselt Karksi ja Viljandi ümbrusega. Selle suguvõsa käes on olnud aegade jooksul Loodi, Vardi, Päri, Võisiku, Pahuvere ja Kaubi mõis.

Restaureerimistööd on Lahmusel kestnud juba paar aastat. Endine valitsejamaja, sepikoda ja juustumaja tehakse õpilaste vajadusi arvestades korda. Juustumajja tulevad mitmesugused klassiruumid ning järvepoolsesse otsa rajatakse ilus rõdu.

ARVAMUS

Heinrich Jürna, direktor

On olnud ka jutte, et mingid käigud tulid välja juustumaja juures. Päris legend see pole, mingi tõde siin kindlasti on.