/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2015/08/03/4343895t1h5f53.jpg)
Mittetulundusühing Puuseen sai keskkonnainvesteeringute keskuselt 12 180 eurot ja 74 senti, mille eest on kavas teha Soomaa rahvuspargis looduskaitseliselt tähtsate seente inventuur.
Soomaa seeni ootab inventuur
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puuseene juhatuse liige, doktorikraadiga mükoloog Indrek Sell ütles, et Soomaa rahvuspargi põhjalikud seeneuuringud jäävad eelmise sajandi lõppu ja nõnda tekkis mõte piirkonda uuesti mükoloogiliselt uurida.
Kuigi mittetulundusühenduse nimi viitab puudel kasvavatele seentele, on plaanis otsida kõiki haruldasi seeni. Välitööd algavad augustis ja kestavad hilissügisel lume tulekuni.
«Otsime looduskaitse all olevate, ohustatud liikide Eesti punase nimestiku, põlismetsade ja vääriselupaikade indikaatorliikide ning suunisliikide potentsiaalseid kasvukohti,» selgitas Indrek Sell.
Lisaks välitöödele on hiljem kavas leitud haruldasi seeni laboris uurida: mikroskopeerida ning vajaduse korral teha DNA-analüüs.
Haruldaste liikide kasvukohad kaardistatakse ning info edastatakse Eesti eluslooduse infosüsteemi EELIS, kus see on kättesaadav keskkonnaameti, keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaagentuuri töötajaile. Seeneuuringu põhjal annab Puuseen hiljem ka kaitsekorralduslikke soovitusi looduskaitse planeerimiseks Soomaa rahvuspargis.
Vastates küsimusele, milliseid haruldasi seeni Soomaalt leida võib, meenutas Indrek Sell, et näiteks mükoloog Erast Parmasto on sealt leidnud looduskaitse alla ja ohustatud liikide punasesse nimekirja kuuluva haavanäätsu.
Sell pakkus, et Soomaal võiksid kasvada vääriselupaikade ja põlismetsade indikaatorliikideks olevad lillatümak ja roosa pess. Neist viimati nimetatu on ka ohustatud liikide punases nimestikus. Koos haavanäätsuga on need iseloomulikud põlismetsadele, kus leidub lamapuitu.
«Hea õnne korral võime Soomaalt avastada ka looduskaitse alla kuuluvad leht-kobartoriku ja kährikseene. Mõlemast on Eestis teada praegu kümmekond leiukohta,» lisas ta.