Eakas mees suri üksinduses

Kristiina Baum
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanur.
Vanur. Foto: Peeter Kümmel

Väidetavalt möödus kuu, enne kui oma korteris surnud eakas mees leiti. Naabrite sõnul läks lehk väljakannatamatuks ning kui juba vaglad ukse alt välja hakkasid roomama, teatati politseile.

Viljandis Paala järve äärse korrusmaja elanikud ei ole paar nädalat tagasi toimunut unustanud. Kuidas nad saavadki, kui seniajani täidab trepikoda ebameeldiv lõhn. Lehk, trepikotta kogunenud kärbsed ja fakt, et eakat meest polnud ammu nähtud, andis põhjust kahtlustada kõige hullemat.

17. juuli hommikul kutsuti sündmuskohale nii politseinikud kui päästjad, kes ukse maha murdsid. Korterist leiti tugevate lagunemistunnustega surnukeha. Kui kaua mees korteris surnuna oli lebanud ja mis oli surma põhjus, on väljaselgitamisel.

Naabrite sõnul oli korteri elanik lesk ja lapsi tal polnud. Külalisi ei käinud, ühtki hooldajat samuti mitte. Mees olevat eraklik olnud seetõttu, et kuulis väga halvasti. Poes käimisega sai ta naabrite ütlemist mööda ise hakkama, kuigi vahel unustas, kus ta on või miks ta õue oli tulnud. Korterist väljaspool nähti teda viimati hiliskevadel.

Tasuline hooldaja

Viljandi sotsiaalameti juhataja Livia Kase sõnul on sellised surmajuhtumid pigem harvad. Ikka on vanuril mõni sugulane, kes teda vaatamas käib. Juhul kui jalad pikemat poeskäiku ette võtta ei luba või ei käi jõud kodustest toimetustest üle, saab päevakeskusest abistaja tellida.

Livia Kase hinnangul ei pruugi suurtes paneelmajades naaber naabrit tunda. Seepärast paneb ta inimestele südamele, et nood üksteise suhtes tähelepanelikud oleksid – eriti neil puhkudel, kui vanuril paistab olevat nõrk mälu või mõistus kipub ähmastuma.

Juhul kui naabrit pole pikka aega nähtud, ta hakkab igapäevaste toimetustega hätta jääma või lähisugulastel pole võimalik teda korrapäraselt vaatamas käia, võiks ühendust võtta sotsiaalameti või Viljandi päevakeskusega. Kase sõnul võivad abivajadusest märku anda nii naabrid, sugulased kui vanur ise. Kui selgub, et inimene on mõistuse juures, saab endaga hakkama ega soovi abi, tuleb sotsiaalameti juhataja sõnul sellega arvestada.

Anna märku ja hoia sidet

Viljandi päevakeskusest saab tellida selliseid koduhooldusteenuseid nagu poes ja apteegis käimine, sooja toidu koju viimine, küttepuude tuppa tassimine ja pesupesemine. Viljandi linnavalitsuse sotsiaalameti andmetel leidub linnas enam kui sada koduhooldusteenuste vajajat.

Kaks nädalat tagasi asetleidnud sündmuste valguses küsis Sakala Paala järve äärses elamurajoonis hukkunud mehe trepikojanaabrite käest nõu, kuidas säärast olukorda vältida.

Eakad pidasid tähtsaks, et vanainimene ise hoiaks lähedastega sidet, annaks endast märku ja hoolitseks selle eest, et keegi aeg-ajalt ta juurest läbi astuks. Kui vanuri käitumises ilmnevad muutused, ta ei tee oma tavapärast telefonikõnet või ei ava naabritele ust, tuleb seda võtta kui märki, et kõik pole korras, rääkisid naabrid. Samas tõdes mõni neist, et naabritele ei saa alati loota ja hea oleks oma kontakt­andmeid jagada laiemale ringile, näiteks sugulaste headele tuttavatele.

HÄIRENUPP

Mitu ettevõtet pakub eakatele ööpäevaringset tasulist häirenuputeenust, mis võimaldab häda- või õnnetusjuhtumist eaka lähedastele kohe teada anda.

• Häirenupp on kaasaskantav, käib kas randmele või kaela ja edastab häiresignaali kuni 150 meetri kaugusele elukohast.

• Meditech Estonia häirenupp maksab seadmekomplekti soetamisel 22 eurot kuus.

• Eesti Naabrivalve häirenuppu on võimalik tellida 12 euro eest kuus.

Allikad: medi.ee, naabrivalve.ee

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles