Pillid, mehed ja muusika sündisid seinakattesse

Palju tööd ja näpuosavust nõudnud pannoo kannab endas sügavat sõnumit, kuid on ilus ka niisama vaadates.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Hiljuti Viljandi pärimusmuusika aida suure saali lava taha seinale seatud pannoo jätab eemalt vaadates efektse mulje, kuid kõiki selle põnevaid detaile ei pruugi kaugelt märgatagi.


Näiteks on riidele trükitud fotosid endistest ja praegustest pärimusmuusikutest.

«Nii see mõeldud oligi,» kinnitas kunstnik Kersti Rattus, kelle eestvedamisel teos sündis. «Et majast tehakse teleülekandeid, on see ühelt poolt taustaks, teisalt pakub aga võimalust näidata mõnd detaili suures plaanis.»

Pannoo valmistamiseks kulus rohkem kui kümnel inimesel üle poole aasta. Esialgu sooviti töö lõpetada suvise festivali ajaks, kuid see osutus arvatust aeganõudvamaks. Nii said pannood esimest korda näha möödunud nädalavahetusel peetud lõikuspeo külalised.

Rõõmuga tehtud

Villasest, linasest ja puuvillasest materjalist seinakatet on tikitud ja telgedel kootud. Ametis oli suures osas sama meeskond, kelle teha on ka pärimusmuusika festivali kujundus, ning oma osa andsid Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö õpilased.

«Fantastilised inimesed, suudavad nii palju tööd teha!» kiitis Kersti Rattus, kes oli teose kavandamist alustanud juba kevadel. «Võib öelda, et tänapäeva kohta on nad isegi liiga sihikindlad. Nad tegid kaasa väga hea meelega.»

Õige asi õiges kohas

Kolmeosalise teose iga tasand kannab oma kindlat sümbolit.

«Alumises osas toimub kasvamine ning siin on kujutatud muusikariistu ja muusikuid,» kirjeldas Kersti Rattus. «Keskmine osa näitab õitsengut ning siin on kesksel kohal ait ise koos toetajatega. Ülemised ornamendid sümboliseerivad pöörlemist, jõudu ja päikest.»

Ülemisse ossa mahuvad ka rombid kui sündi tähistavad elemendid ning omal kohal on Linnutee.

«Rahvalaulud kõnelevad lihtsas ja piltlikus keeles, nad ei tule sulle jõuga peale,» mõtiskles kunstnik. «Siin on samamoodi. Võib teada sümbolite tähendusi, aga see pole otseselt vajalik. Ta loob ka niisama rõõmsa meeleolu ning ornamentide kaudu paralleeli rahvamuusikaga.»

Pärimusmuusika keskuse juhataja Ando Kiviberg on tulemusega väga rahul. «Panno on väga detailirikas,» leidis ta.

Senine kirev ning CD-plaatidega kaunistatud pannoo kattis kinni aida suured suitsuluugid ning see tuli ohutuse huvides maha võtta.

Tagasi üles