Jaanus Marrandi: riigikogu jõuab veel tehtud vigu parandada

Jaanus Marrandi Foto: Elmo Riig / Sakala

XI RIIGIKOGUL on jäänud töötada üksnes mõni kuu. Kindlasti sumbuvad need suuresti valimiseelsesse aega, mil sisuline töö on häiritud. Ometi oleks riigikogul vaja parandada mõni kalliks maksma läinud viga: meil on umbes sada tuhat töötut, aga riik on ilmutanud arusaamatut ükskõiksust.

Ilmselt mäletavad paljud vaidlusi töölepinguseaduse üle. Toona räägiti suure paindlikkuse vajadusest. Seejuures võeti eeskujuks Taani tüüpi turvaline lähenemine, mis teeb koondamise lihtsaks.

Kummatigi ei jää Taanis teenistuskoha kaotanud inimesed omapäi, vaid riiklik süsteem kaasab nad kohe, et leida neile koolituste ja teiste tööturu meetmete kaudu ühiskonnas uus koht. Meil on üle võetud ainult esimene, koondamise osa, ent jäetud inimene seejärel üksi.  

Veelgi enam: töötukassa, kuhu kogutakse töötute tarbeks raha, tegutseb suure kasumiga, ent lihtne põhimõte kulutada raskel ajal oluliselt rohkem raha töötute järjele aitamiseks Eestis ei kehti. Meil hoitakse kassas suuri summasid lihtsalt selleks, et parandada riigieelarve seisu.

Näiteid saab tuua värsketest uuringutest, mille järgi Eesti on Euroopas riigi sisemajanduse kogutoodangust tööpoliitikale kulutatud osa poolest viimasel kohal.

Esimesel kohal on Eesti töötute suhtelise vaesuse poolest. Nõnda on Euroopa võrdluses siinsete töötute olukorra ja riigi suhtumise vahel kõige suuremad käärid. See on jahmatavalt häbiväärne seisund, mida tuleb muuta.

Et seda teha, algatas Sotsiaaldemokraatlik Erakond töölepingu ja töötuskindlustuse seaduse muutmise. Eelnõu järgi suureneb inimeste hulk, kellel on õigus saada töötuskindlustushüvitist, kasvab hüvitise määr ning paraneb töötute toimetulek. Ühtlasi väheneb töötutoetuse ja toimetulekutoetuse vajadus.

Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond on selle eelnõu küll menetlusest välja hääletanud, aga kui tahame Euroopa viimaselt «paindlikult» kohalt pääseda, peame pöörduma nende seadusemuudatuste juurde tagasi.

Tahame tegelda veel füüsilisest isikust ettevõtjate majandamisvõimaluste parandamisega. Äsja õnnestus meil koos valitsusliiduga läbi suruda muudatusettepanek, mille järgi isa saab talu pojale edasi anda tulumaksuvabalt.

Teiseks tahame võrdsustada füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE-de) haigushüvitiste saamise korra palgatöötajate omaga. FIE-dele keegi neljandast kaheksanda haiguspäevani hüvitist ei maksa, sest nendel pole tööandjat. Ometi pole neil olnud ka võimalust haigestumise kompenseerimiseks veel midagi oma ettevõtlustulust maha arvata.

Eelnõu näeb ette luua võimalus lahutada haiguse tõttu saamata jäänud ettevõtlustulu kompenseerimiseks mainitud tulust eelmise aasta isikustatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud summa.

Kriisist saame välja tulla ainult siis, kui riik aitab hätta sattunuid järele ja loob ettevõtjatele tegutsemistingimused.