Repliik: Ostetud ausu

Mõtlesin pikalt, kas üldse peaks sellel teemal kirjutama või mitte. Lõpuks langes otsus kirjutamise kasuks. Jutt käib telesaates «Tõehetk» esinenud naispolitseinikust, kes suure raha nimel paljastas pikantseid seiku oma eraelust ja politseinikukarjäärist ning seetõttu ametist lahti lasti.

Kirjutama ajendasid mind eelkõige tavainimeste kommentaarid internetis. Saates esinenud julget naist kiideti agaralt ja tema lahtilaskjaid manati kõvasti. Mina tegin juhtunust järgmised järeldused.

Esiteks. Vallandamine oli igati õigustatud. Inimene, kes tunnistab, et on autot juhtinud alkoholijoobes, ja lubab kuriteo sooritanud isikut varjata, ei saa politseis töötada. Teiseks. Kohatu on tõde rääkinud politseinikku kiita julguse ja aususe eest. Seda vääriks ta vaid siis, kui ta oleks oma paljastustega läinud mõnda lehetoimetusse või «Pealtnägija» tüüpi telesaatesse. Üksnes raha pärast tõde tunnistav politseinik viib mõtted hoopis mundrikandja ostetavusele.

Ja kolmandaks. Piirduda ei tohi vaid ühe inimese ametist vabastamisega. Tuleb teha tõsine analüüs, kuidas üldse on säärastel inimestel võimalik niisugusel ametikohal töötada ning mil viisil politsei määritud maine rahva silmis taas puhtaks saada.