Juhtkiri: Kuhu vedada?

Ükskõik mis otsast ka ei vaata, ikka tundub, et prügimajandus on Eestis üks segasemaid valdkondi.

Kui viimase aastavahetuse aegu tekitas palju poleemikat nõue kodus prügi sortida, siis nüüd ollakse Viljandimaal järgmise põhimõttelise küsimuse ees: kuhu vedada jäätmed pärast seda, kui Viljandi prügila järgmisel aastal suletakse?

Laias laastus on otsustajate ees kolm valikut. Väätsal ja Paikusel on juba toimiv europrügila ning need oleksid valmis ka Viljandimaa elanike jäätmed vastu võtma. Omaette küsimus on, mis prügi vedamine sinna maksaks ja milline oleks selle lahenduse mõju siinse rahva rahakotile.

Samal ajal arendatakse meie enda maakonna territooriumil Karksi vallas uut, Ainja prügilat, mis oleks kohalike inimeste prügi ladestamiseks kõige loogilisem paik.

Seda mõtet toetas eilses «Sakalas» ka Viljandimaa omavalitsuste liidu tegevjuht Reevo Maidla. Tema arvates oleks Ainja prügila kogu Kagu-Eestile ainus võimalik ladestusala. Miks ei peaks see siis teenindama ka Viljandimaad ja selle keskust? Tundub tõepoolest loogiline.

Tõtt-öelda on käimasolev arutelu kummaline. Millise loogika alusel võiks Viljandi prügi vedamine Paikusele kujuneda soodsamaks kui selle viimine Ainjasse? Kas lisaks majanduslikele aspektidele peetakse seejuures silmas ka keskkonnamõjusid, näiteks prügiautode õhku paisatavate heitgaaside hulka? Kui ei, siis miks?

Ei saa eitada, et kokkuvõttes on kõige olulisem küsimus ikkagi see, milliseks kujuneb eelolevatel aastatel prügiveo hind. Seda me veel ei tea.

Eesti metsaalused on toredate koristusaktsioonide kiuste endiselt sodi täis, mistõttu on selge, et prügi äraandmist ei või üleliia kalliks teha. Ükski vabandus pole looduse reostamise puhul piisav, kuid riik peab siiski jälgima, et jäätmemajanduse teenused ei oleks taskukohased vaid jõukatele.