Loomaarst: sigadel olid ebatüüpilised haigestumisnähud

Eesti esimene seafarm kuhu tungis sigade Aafrika katk. Farm kuulub Andrus Jõemaale ja asub Viljandimaal. Foto: Kris Süld

Viljandimaa volitatud veterinaararst Aide Vendla, kes regulaarselt käis Paugo ja Lohu talu kontrollimas, ütles, et alguses ei osanud ta seakatku kahtlustada. Haigusnähud ei olnud Aafrika seakatkule tüüpilised, sõnas ta.

"Esimene hetk neid loomi nähes ei olnud tunnet, et see võiks olla katk. Need nähud olid täiesti ebatüüpilised," ütles loomaarst.

Tema sõnul avastas seapidaja Andrus Jõemaa haiged sead eelmise nädala reede õhtul. See, et farmis mõni siga aeg-ajalt haigestub, on loomaarsti sõnul tavaline, aga kuna sigadel ei olnud kõrget palavikku, nii nagu sigade Aafrika katku puhul peaks kaasnema, ei osanud ka Aide Vendla esimese hooga katku kahtlustada.

Pühapäeval, kui loomaarst Aide Vendla Paugo tallu kutsuti, oli laudas ligi 30 surnut siga. Vendla sõnul võeti loomadelt kohe ka proovid, mis esmaspäeva varahommikuks Tallinna laborisse jõudsid. Sama päeva lõunaks oli sigade Aafrika katku kahtlustus kinnituse leidnud.

Loomaarsti sõnul on kummaline see, et kui sigade Aafrika katk Eestisse jõudis, oli Paugo talu üks esimesi, kes algusest peale bioohutusnõudeid rakendas ja nende täitmist väga hoolega jälgis.

"Seekord tabas pauk neid inimesi, kes olid omalt poolt teinud kõik, mis vähegi katku ärahoidmiseks teha andis," sõnas Vendla.

Andrus Jõemaal on täistsükliga seapidamine: vastsündinust tapaküpse lihaseani. Kolga-Jaanis Lohu talus on Jõemaal emised koos põrsastega. Ka sealt talust käis loomaarst pühapäeva õhtul läbi. Selleks ajaks oli surnud viis emist, kusjuures põrsastel polnud Aide Vendla sõnul väliseid haigusnähte.

"Ilmselgelt on nakatusallikaks omanikud ja tõenäoliselt liikus haigus transpordiga ühest farmist teise," sõnas veterinaararst. Ta kinnitas, et perekond Jõemaal olid kõik ruumid puhtad, nad vahetasid rõivaid ning kasutasid desomatte.