Vihmane suvi lõpeb mesikuldselt

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Homme ja ülehomme peetakse Karksi-Nuias meefestivali, kus kõrvuti kultuuriprogrammi ja meelelahutusega pakutakse võimalust ennast harida, osaleda töötubades ning tutvuda mesindustoodetega.


Karksi-Nuia aianduse ja mesinduse selts on meepäevi korraldanud juba 16 sügisel. Viimastel aastatel on need toonud kokku ligi 50 mesinikku ja ettevõtmise haare on kasvanud sedavõrd, et ühest päevast jääb väheks.

Üha rohkem kaasatakse üritusse inimesi, kes ise mesilasi ei pea. «Meie eesmärk on tutvustada rahvale meesaadusi, nende kasutamisviise ja raviomadusi ning mesinduse põhitõdesid,» sõnas Karksi-Nuia aianduse ja mesinduse seltsi juhataja Leili Nael.

Seetõttu on programmis lisaks erialastele loengutele palju meelelahutust ja tegevust kogu perele.

Homme saavad festivalil osalejad käia koduloolisel ekskursioonil Abja, Halliste ja Karksi vallas ning kuulata Karksi Peetri kirikus Ooper-Kvarteti kontserti «Aastaring muusikas - A. Vivaldi «Aastaajad»». Seal teevad kaasa Ene Nael ja Jüri Aarma.

Õhtusele ilutulestikule järvel ja ordulinnuse varemetes järgneb mesinike kohtumine põllumajandusminister Helir-Valdor Seedriga Polli aiandusuuringute keskuses.

Laupäeval saab kuulata loenguid mesinduse ajaloost, mee kasutamisest toidulaual ja meesaaduste tootmisest. Lektorite hulgas on doktoreid, dotsente ja õppejõude. Leili Naela sõnul polnud häid esinejaid raske leida, sest mesinduse propageerimine on südamelähedane kõigile sellega kaua tegelnud inimestele.

«Oleks tore, kui iga Eesti talu juures oleks kas või paar mesipuud,» mõtiskles Nael. Kui loenguid on peetud juba aastaid, siis alles teist korda ettevõtmise ajaloos on huvilistel võimalik saada osa meemassaažist. Tutvustatakse ka sauna ja mee koostoimet.

Tänavu on ettevõtmisse kaasatud ka külaliikumine. «Õhtuses kultuuriprogrammis pakuvad eri külade perenaised enda valmistatud roogi, kuhu on sisse pannud mett, ja saab degusteerida eri taimede õietolmust tehtud mett,» rääkis Leili Nael.

Tema sõnul on mesinikud vesisest suvest hoolimata aastaga rahul, sest alatihti ladistav vihm pole meesaaki eriti kahandanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles