Nädala eest sai Tartus lahenduse Eesti sõudmiskalendri viimane võistlus. Kui kodumaal on hooaeg läbi, siis kirsiks tordile oodatakse meie tippsportlaste edukat esinemist maailmameistrivõistlusel.
Sõudjad jäid kuivale
15. oktoober 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi sõudeklubi ja spordikooli treener Ruth Vaar vaatab võistlushooajale tagasi rahuliku südamega. Väikese pinnimise järel tunnistab ta küll, et medalisaak kujunes mullusest mõnevõrra nirumaks.
«Ükski eesmärk ei jäänud meil pidama tegemata töö taha,» kinnitas Ruth Vaar. Tema selgitust mööda räsisid viljandlasi paaril olulisel võistlusel või nende eel viirushaigused ning seetõttu jäi saamata nii mõnigi oodatud tulemus.
Võistlusaasta oli hea
Salapärane viirus tegi viljandlaste seas kõige rängemalt laastamistööd Eesti noorte meistrivõistlustel. Siis langes rivist viis sportlast ning jälje jättis haigus päris paljudele.
«Kahju on tänavusteks U-23 maailmameistrivõistlusteks valmistunud Natalija Garankinast. Eesmärgi nimel meeletult tööd teinud ja vaeva näinud sportlane jäi otsustaval hetkel haigeks,» rääkis Ruth Vaar. «Hea, et ta suutis tehtu vähemasti üliõpilaste maailmameistrivõistlustel hõbedaks vormida.»
Sõudjate plaanid untsu ajanud haiguste kiuste pidas treener hooaega ikkagi heaks. «Nuriseda pole põhjust, kokkuvõttes olid meie noored tublid. Eks nad ole saavutuste nimel väga palju tööd teinud,» lausus ta.
Säravaimateks nimetas treener noorteklassis Erli Mati ning noormeeste roolijata kahesel tubli arenguhüppe teinud Marek Meiesaare ja Kaarel Kuslapi sõite. «Kõik, kes on vaeva näinud, on edasi arenenud — nimetatud noored ehk teistest veidi enam.»
Tööd jätkub
Viljandi spordikooli sõudetreenerite Ruth Vaari ja Raimo Pulli rühmades õpilaste põuda pole. Vaari kinnitust mööda osaleb treeningutel üle 70 noore. «Meil on hästi läinud: Viljandimaal pole sõudmishuvi kahanenud,» lausus kogenud juhendaja. «Nõnda oli see ka ajal, mil harjutasime veel puukuuris.»
Sõudjatel on seljataga esimene täishooaeg, mil nende kasutada on tänapäeva nõuetele vastavad treeningubaasid. Nagu tõdes treener, oskavad noored häid olusid hinnata.
Proovikividest pole selle ala eestvedajatel paraku puudu: juba ainuüksi võistlusvahendite hädapärane uuendamine neelab ligemale pool miljonit ning nimetatud summa otsimine ongi klubi juhtide lähima aja ülesanne.
Treener Ruth Vaari jutu järgi on uues ellinguhoones vanim treeningupaat 30-aastane ning paljud teised on üksnes veidi nooremad. «Kui algajate sõitudel pole aluse kvaliteet ehk nii määrav, siis vanemates võistlusklassides mängib see konkurentsis püsimisel tähtsat osa,» kõneles Vaar.
Toetajate ja lapsevanemate abiga on jõudumööda üht-teist siiski ära tehtud: eelmisel aastal saadi näiteks varem soetatud kahele ühepaadile kaks lisaks. «Peale soetamise kulub muide märkimisväärne summa ka uute paatide kindlustuspoliisidele,» lisas treener.
Tipud lendavad võistluspaika
Kuigi enamik sõudjaid saab nautida sügispuhkust ning veetreeningud on asendumas kangisaali, rattasõidu ja pallimängudega, seisab rahvusvahelise sõudmise tänavune tippsündmus alles ees. Tavapäratult hilja, novembri esimesel nädalal peetakse Uus-Meremaal maailmameistrivõistlused, kus viljandi- ja pärnumaalaste pilgud on pööratud meeste paarisaerulisel kahepaadil startivatele Kaspar Taimsoole ja Allar Rajale.
«Medal tähendaks täielikku õnnestumist, iga samm pronksist kõrgemale on boonus,» lausus Kaspar Taimsoo juhendaja Ruth Vaar.
Horvaatiast ettevalmistuslaagrist naasnud Eesti koondise sõudjad veedavad paar päeva kodumaal, et lennata juba järgmise nädala algul maailmameistrivõistluste paika Lake Karapirole.