Jälgede segamine ei päästnud petturit

Maakohus mõistis kelmuses süüdi noormehe, kes oli internetiportaali vahendusel kaupa teinud, kuid lubatud raha maksmata jätnud.

Kui tavaliselt pakuvad internetis tegutsevad petised midagi müüa ja jätavad raha laekumise järel kauba saatmata, siis Mart, kes oli kuritegude toimepanemise ajal 17-aastane, mõtles välja skeemi, kuidas saada asju nende eest maksmata.

Tasuta teksad

Selleks avaldas ta mullu septembris kuulutusteportaalis teate, et soovib müüa sülearvutit. Pakkumisest huvitus Andres, kes nõustus 2500-kroonisest ostuhinnast ette maksma 1030 krooni. 1000 krooni sellest oli mõeldud käsirahaks, 30 aga paki Smartpostiga kohaletoimetamise kuluks.

Samal ajal suhtles Mart internetis Raneliga, kes pakkus müüa Armani teksapükse. Nende hinnaks lepiti samuti kokku 1030 krooni, millest 30 oli pakisaatmiskulu. Raha palus Ranel kanda oma elukaaslase pangakontole.

Nüüd tegi Mart vangerduse ja edastas Raneli elukaaslase kontonumbri Andresele, paludes arvutiostu käsiraha justkui oma naisele üle kanda. Kui raha oli laekunud Raneli elukaaslasele, pani too teksapüksid Mardile teele. Andres seevastu oodatud arvutit ei saanud, sest Mardil seda polnudki.

Paar kuud hiljem kasutas Mart täpselt sama skeemi uuesti ja just selleks, et endale sülearvuti hankida. Heauskne Jüri, kes Mardi arvuti kolmandale isikule kinni maksis, kandis seetõttu 1500 krooni kahju.

Internetti jäävad jäljed

Ehkki kelm kasutas mõlemal puhul väljamõeldud nimesid ja võõraid pangakontosid, ei õnnestunud tal uurijate eest pääseda. Prokurör Maiken Mardimi sõnul jõuti noormehele jälile IP-aadressi abil.

Paari nädala eest jõustunud kohtuotsusega karistati Marti aastase vangistusega. Trellide taga veetis ta sellest siiski vaid viis eelvangistuspäeva ning ülejäänu jääb tingimisi kohaldamata, kui Mart 18 kuu jooksul uut tahtlikku kuritegu toime ei pane ja täidab käitumiskontrolli reegleid.  Samuti peab ta hüvitama tekitatud kahju, maksma riigile 3000 krooni sundraha ja tasuma 1140 krooni õigusabi eest.

SOOVITUSED

Interneti müügitehingutes peaks hoiduma kogu raha ette maksmast. Kuulutustesse tuleks suhtuda eriti ettevaatlikult, kui:

• napib infot müüja kohta, näiteks esineb ta hüüdnime all;

• müüja ja isiku nimi, kellele tuleb raha üle kanda, on erinevad;

• kaupa müüakse liiga odavalt;

• müüja keeldub kaupa enne ostmist näitamast või leiab vabandusi, miks seda teha ei saa.

Allikas: prokurör Maiken Mardim