Repliik. Minu mets

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kaie Mölter
Kaie Mölter Foto: Elmo Riig

«Miks te oma Selverist seeni ja marju ei osta!» hurjutab keskealine naine naabertalus peatuvaid linnainimesi, kes on õnnelikud loodusandide üle, mida mets neile pakkunud.

Riigimetsast korjatud mõni peotäis kukeseeni ja väike ämbritäis mustikaid kurvastavad aga naist, kelle suvekodu asub just selle metsatuka kõrval. Ta peab metsa enda omaks ning sinna sattunud seenelistesse ja marjulistesse suhtub vaenuga, mida ei püüagi varjata.

Kui oled kord leidnud koha, mis mitu aastat järjest sind lahkelt kostitab, siis võib tõesti tunduda karjuvalt ebaõiglane, kui keegi teinegi juhtub «sinu» metsa-aida avastama ja sellest loodusannid kaasa viib. 

Tagasi üles