Mati Sarap: Jõuvõte polnud õigustatud

Mati Sarap Foto: Erakogu

ÜLDTUNTUD Maslow’ püramiidis on inimese põhivajadustena loetletud muu seas söömist ja magamist. Kindlasti kuulub nende hulka veel vajadus soojuse järele, eriti Põhjamaades. Ehkki Eestis saab nautida kõiki nelja aastaaega, paneb just ilmade heitlikkus meie kannatuse proovile, sest rinda tuleb pista ka külma ja rõskusega.

Oma vajaduste rahuldamisega tegeleb igaüks üldjuhul ise ega oota, et seda teeks tema eest keegi teine. Tänapäeva maailmas tähendab see enamasti, et peame tegema päevas kaheksa tundi tööd tasumaks söögi, eluaseme ja soojuse eest.

Inimest, kes võtab poest leiba või kehakatet, peetakse vargaks. Ta ei näppa mitte ainult toitu ja rõivaid, vaid omastab nende eest tasumata jättes kellegi teise töö ja vaeva. Me kõik ootame oma töö eest õiglast palka. Kui see jääb saamata, oleme ühelt poolt solvunud ebaõiglase kohtlemise pärast ning teiselt poolt ei suuda rahuldada enda ega oma pere põhivajadusi.

EELLOETLETUD tõsiasjad ja seosed kehtivad ka soojatootmise kohta. Iga soojusettevõte investeerib trasside ja katlamajade ehitusse ning teeb kulutusi kütusele, transpordile, elektrile ja veele. Peale selle tuleb töötajatele palka maksta. Teisisõnu: ka soojatootjad on inimesed, kes soovivad saada töö eest õiglast tasu.

Kui soojatarbija jätab teenuse eest tasumata, tähendab see soojusettevõttele kahju. Sisuliselt on tegu vargusega. Kas pole siis kummaline, et kui soojatootja hakkab saamata jäänud tasu sisse nõudma, kirjeldatakse ja käsitatakse seda kiusamisena. Tegelikult on asi vastupidi: pikas perspektiivis tähendab iga tasumata arve, et kõigile elanikele hakatakse osutama kehvemat teenust.

ETTEVÕTE Avoterm sõlmis 2003. aasta sügisel Abja vallavalitsusega sooja tarnimise lepingu. Selle järgi varustab firma aastani 2018 soojusenergiaga üheksat Abja korterelamut ja vallavalitsuse hallatavat asutust.

Alates 2004. aastast on sooja hind püsinud muutumatu. Samal ajal on Avoterm investeerinud Abja soojatrassidesse ja katlamaja seadmetesse enam kui miljon krooni, et muuta soojuse tootmine ja edastamine efektiivsemaks.

Eelöeldu tähendab, et praegu ei kataks Abja soojuse müügist saadav tulu kulutusi isegi siis, kui kõik tarbijad tasuksid arveid korralikult. Ettevõtet on mõjutanud nii inflatsioon kui katlamajades põletatava kütuse hinna tõus.  

Oleme tulutult pidanud Abja vallavalitsusega hinna tõstmiseks läbirääkimisi. Sisuliselt on omavalitsus jõumonopoli kasutades sundinud eraettevõtet doteerima kohalikku soojatarbimist. Seetõttu on Avoterm viimastel aastatel tegutsenud kahjumiga.

Sellegipoolest ei ole me kordagi keeldunud kütet edastamast ning oleme pidevalt pakkunud lahendusi ja otsinud kompromisse, et inimesed ei jääks külma kätte.

ON TÕSI, et paljudel on raske toime tulla. Seda tendentsi on süvendanud masu. Kohustus elanikke toimetulekutoetuste või muude soodustuste abil aidata on seadusega pandud just omavalitsustele.

Selle asemel et tegelda kuhjuvate sotsiaalprobleemidega, on Abja vallavalitsus asunud kohalikku kütteturgu Avotermi konkurendile jõuga ümber mängima. Niisugune ühepoolne käitumine ei ole õiglane ega lähtu inimeste pikaajalistest huvidest. Väevõimuga sekkumine ning läbirääkimistest ja selgitustest loobumine pole demokraatliku riigi valitud rahvaesindajatele kohased.

Peame silmas oktoobri esimestel päevadel Abjas asetleidnud vahejuhtumit, mille puhul vallavalitsus otsustas ühtäkki rikkuda lepingut, sulgedes soojatarnijat teavitamata omavoliliselt ventiilid ja tõkestades paneelidega kaevu.

Reedel, 1. oktoobril oli Abja vallavalitsus saatnud Avotermile ootamatult nõude ja pretensiooni ning andnud vastamiseks aega 2. ja 8. oktoobrini. Et nädalavahetusel ettevõte kontoritööd ei tee, jõudis kiri meieni alles 5. oktoobril, kuid juba 2. oktoobril oli lubatud soojatrasse kasutada kolmandal osapoolel, Avotermi konkurendil.

NII TEGUTSEDES on vallavalitsus kahjustanud eelkõige Abja elanike huve ning põhjustanud teadlikult ja tahtlikult varalist kahju ka soojatarnijale. Lepingu ülesütlemine on õigustühine, põhjendamatu ning esitatud otsitud ettekäänetel, millel pole alust. Avoterm on oma õiguste kaitseks pöördunud kohtu poole.

Vallavalitsuse käitumine on seda arusaamatum ja kummalisem, et käesoleva aasta sügiseni koostöö üldjoontes sujus ning valla elanikel polnud meile etteheiteid. Ka Abja vallavalitsusel ei ole seni olnud Avotermi tegevusele sisulisi pretensioone ning viimati viidati probleemile 2007. aasta kevadel.

Oleme alati täitnud kõiki kohustusi ja pälvinud klientide usalduse. Avoterm on ka praegu valmis läbi rääkima ja otsib probleemile lahendusi. Meie eesmärk on taastada õiguspärane olukord ja tagada Abja elanikele külmal talvel soe tuba.

(Selgitav vastulause Abja vallavalitsuselt ilmub «Sakalas» järgmisel nädalal.)