Saarepeedi valla elanik Liilia Juht palub «Sakala» lugejatelt abi, et tuvastada kolm kassipoega hüljanud inimese isik.
Mees poetas kassid autost teele
11. september 2008, 13:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on lugu kolmest kassipojast, kes on jõudnud Viljandi kodutute loomade varjupaika, kuigi oleks võinud lõpetada kurvemalt. Tegelikult ei ole lugu veel lõppenud, oleme jõudnud alles poole peale,» rääkis ta. «Et jõuda lõppu, palun lugejate abi.»
Kolm kassi jäi mehele järele näuguma
Lugu algas 3. septembri hommikul, kui Karulas pargi servas peatus helehall sõiduauto. Sellest väljus kõhn keskealine mees, kes oli 170-175 sentimeetrit pikk.
Mees jäi oma auto juurde seisma. Tema juurde tuli veidi aja pärast umbes neljakuune punakas kassipoeg. Kiisu tiirutas ümber mehe jalgade ja hõõrus ennast tema vastu. Mees jalutas veidi edasi-tagasi ja varsti ilmus nähtavale ka teine kassipoeg. Veidi aja pärast istus mees autosse ja sõitis minema.
Vihmamärjale asfaldile jäi sõidukile haledalt järele näuguma kolm õnnetut näljast kassipoega. Inimesed, kes kiisusid nägid, said kohe aru, et nad olid sinna toodud. Küla on ju väike, kõik tunnevad kõiki, teada on ka kohalikud kassid ja koerad.
Liilia Juhi sõnul pole niisuguse värvitooniga kasse selles külas kellelgi.
Üks kassipoeg on üleni punakas, teine valge-punasekirju, kolmandal on kõrvad punased ja natuke punast ka saba juures, muidu on ta valge ja siniste silmadega, meenutades Siiami kassi.
Kassipojad olid julged, sõbralikud ja loomulikult näljas. Kui Liilia Juht neile süüa andis, kugistasid nad võidu, nagu oleks see eluküsimus.
Õhtupoole, kui kiisude kõhud olid täis söödetud, näugusid nad haledalt edasi. «Ju olid harjunud, et nendega mängitakse ja antakse ka peavarju,» arvas Liilia Juht.
Kassid leidnud naine võttis ühendust kodutute loomade varjupaigaga. Järgmisel päeval olid nad juba seal. Naise meelest pole see aga lahendus, vaid kõigest pool lahendust. «Ehk mõni lugeja tunneb need kassipojad ära,» lootis Liilia Juht.
Leidja arvamust mööda on nad pärit kusagilt maamajast, kus oli suvevaheajal ka lapsi. «Nüüd läksid lapsed linna kooli ja kasse kaasa ei võetud,» oletas ta.
Kus tegijaid, seal nägijaid
Tema versiooni järgi mindi augusti lõpul kooliks ettevalmistusi tegema ja kiisud jäeti maha. «Nädal hiljem sõitis pereisa maale, pani kassipojad autosse ja poetas pargi juures teele, lootes, et küll keegi nende eest hoolt kannab, majad ju ümberringi,» pakkus Liilia Juht.
«Kasse ei toodud naaberriigist koti sees. Öeldakse, et kus tegijaid, seal nägijaid. Lapsed ju räägivad üksteisega. Kui kellelgi seoses kassidega midagi meenub, palun helistage või andke vihje Eesti loomakaitse seltsi telefonil 5390 2273,» palus Liilia Juht.
Naine loodab, et tänu teadjate abile saab lugu õiglase lõpu. «Ehk jääb mõni niisugune juhtum ära, kui me koos nõrgemaid kaitseme ja need, kes nende kannatustes süüdi on, karistada saavad,» lausus ta.