/nginx/o/2008/12/09/102805t1h5b80.jpg)
JÄRGMISE aasta eelarve vastuvõtmine on riigikogu praeguse koosseisu tähtsaim ülesanne, sest puudutab riigi käekäiku kõigis eluvaldkondades. Kõne all olev eelarve võib kujuneda eriliseks, sest on ilmnenud väga tõsine möödalaskmine: olematule kliima- ja energiaagentuurile on eraldatud 86 miljonit krooni.
Viimati mainitu puudutab mind, sest seisin päästeteenistuse eelarve kärbete vastu ning tegin ametliku ettepaneku seda eelnõu muuta. Pöördusin ka avalikkuse poole, soovitades eraldada eespool nimetatud summast osa raha kogu rahvale ja riigile hädavajaliku päästeteenistuse võimekuse tagamiseks. Minu ettepanekut ei arvestatud ja tagajärg on käes.
Tähtsuse poolest teine teema on Eesti Vabariigi põhiseaduses muudatuste tegemine. Riigikogu menetluses on praegu kaks põhiseaduse muudatuste eelnõu. Üks tõstab esile kultuuripärandite kaitse vajadust, teine muudab omavalitsuste, riigikogu ja presidendi valimiste tähtaegu.
Võib-olla esitan ka kolmanda ettepaneku muuta põhiseaduse järgi kehtivat kohtunike määramise korda nii, et nendegi ametiaeg oleks tähtajaline nagu presidendil, õiguskantsleril, riigikontrolöril ja teistel kõrgetel riigiametnikel.
Statistika on näidanud, et kohtunikud teevad inimlikke vigu samamoodi kui muude elualade inimesed. Laiemalt kõneainet pakkunud juhtumitest meenuvad altkäemaksu võtmine, korruptsioon, purjutamine, valed otsused ja otsustega viivitamine. See viitab asjaolule, et kohtunikel pole motivatsiooni hästi töötada, ning nõnda kahjustab mõni neist kohtuvõimu usaldusväärsust.
MIKS on just see nii oluline? Sellepärast, et teisi probleeme on võimalik lahendada sedamööda, kuidas tekib vajadus, aga põhiseaduses nii muudatusi teha ei saa. Kui neid ei tee praegune koosseis, siis ei võeta neid ette viie aasta jooksul. Põhiseaduse muudatused jõustuvad ju pärast seda, kui on vastu võetud kahes riigikogu koosseisus.