Neli väikest valda tahavad Viljandi linna ümber piirata

FOTO: «Sakala»

Kui nelja Viljandi ümbruse valla elanikud oma juhtide ponnistused heaks kiidavad, tekib kolme aasta pärast ümber linna ligi 10 000 elanikuga vald, mille vallamaja asub Viljandis.

Nelja valla poliitikud on suure omavalitsuse loomise üle sel aastal mitu korda isekeskis aru pidanud, kuid kõik need arutelud on olnud mitteametlikud ning ühtki otsust pole keegi saanud ega tohtinud langetada.

Kasu on ka pelgalt rääkimisest

Septembri viimasel päeval tegi Viiratsi Saarepeedile, Pärstile ja Paistule läbirääkimiste alustamiseks ametliku ettepaneku. «See ei tähenda veel ühinemist,» rõhutas Viiratsi volikogu esimees Kaupo Kase.

Samas on ta veendunud, et ükskõik kuidas arutelud ka ei lõpe, tõuseb jutuajamistest kasu kõigile. «Vähemalt teeme ühe laua taga selgeks, mida saaksime ühiselt teha ja nii raha kokku hoida,» selgitas ta.

Kase kinnitust mööda on ühinemise puhul kõige tähtsam see, et ühegi kodaniku elu selle tõttu keerulisemaks ei muutuks. Seepärast on Kase arvates ilmselge, et Viljandit igast küljest piirava valla keskus ehk vallamaja peab asuma linnas.

«Olgem ausad, praegugi on näiteks kaugemates külades elavatel Viiratsi valla elanikel bussiga tunduvalt lihtsam pääseda Viljandisse kui Viiratsisse,» nentis Kase.

Nelja valla õige pea algavad läbirääkimised pole sugugi esimesed omataolised. Naabritele liitumiskutset saates pidi Viiratsi volikogu tunnistama kehtetuks poolteist aastat tagasi tehtud otsuse, mille järgi oli üks selline arutelu juba algatatud.

Pärsti vallavanem Erich Palm tunnistas, et tema on eri tasemel liitumisläbirääkimistel osalenud peaaegu 15 aastat. Et seni pole ühestki asja saanud, polnud Palm nõus ka uue alguse eel oma hinnangut andma. «Kõik sõltub sellest, kui palju on partnerid nõus liitumisse panustama,» sõnas ta.

Kaupo Kase arvates sumbusid eelmised jutuajamised seetõttu, et liituvad vallad hakkasid esitama liiga palju lisatingimusi. «Üks tahtis kaasata veel Kolga-Jaanit, teine Kõput,» meenutas Kase. «Aga nii ei tule asjast midagi välja.»

Seekord esitas Viiratsi vald naabritele kutse nii, et vastata saab ainult kas jaa või ei.

Viljandi jääb kõrvale

Asjaosalised leiavad, et Viljandiga tuleks läbirääkimiste laua taga arvestada, kuid esimese hooga vallad linna kaasa haarata ei taha.

Kaupo Kase sõnul on linnajuhtidele liitumist pakutud, kuid nood olevat umbusklikuks jäänud.

Kase tõdes, et valdadel oleks mõistlikum enne ühineda, et siis juba võrdväärse partnerina linnaga läbirääkimisi alustada. «Praegu oleks suur linn nelja väikese valla vastu.»

Ka Erich Palm avaldas veendumust, et linna on liiga vara liituma kutsuda, aga edaspidi peaksid linn ja tekkiv suur vald ühinema. «Me kõik (Viljandi naabervallad — toim) oleme linnaga väga tihedalt seotud,» nentis ta.

Kui läbirääkimised kulgevad edukalt, küsitlus näitab inimeste soosivat seisukohta ning vallavolikogud on koostatava ühinemislepinguga päri, võiks 10 000 elanikuga rõngasvald sündida kolme aasta pärast.

Viimatine suur omavalitsuste liitumine oli Viljandimaal 2005. aastal, kui Olustvere, Vastemõisa ja Suure-Jaani vald ning Suure-Jaani linn moodustasid ühe valla. Mullu kavandasid liitumist Abja ja Halliste, kuid viimasel hetkel jäi see ära.

ARVAMUS

Tarmo Loodus,
Viljandi volikogu esimees

Kindlasti on see ettevõtmine teretulnud. Viljandi jääb praegu kõrvale, sest sellised läbirääkimised õnnestuvad suurema tõenäosusega siis, kui laua taha istuvad võrdsed partnerid. Meil on lihtsam rääkida tulevikus ühe suure vallaga.

Linnale on meeldiv ja kasulik, kui meie naabrid suudavad kokku leppida ja ühineda. Tundub, et algavaid läbirääkimisi võib saata edu.

Tagasi üles