Igaüheõigus lubab telkida ja marju korjata

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eelmise aasta augustis vastuvõetud igaüheõiguse muudatuse kohaselt peab eravaldust tähistavate siltide vahekaugus olema selline, et nendest ei saaks vähemalt üht silti nägemata mööda minna.
Eelmise aasta augustis vastuvõetud igaüheõiguse muudatuse kohaselt peab eravaldust tähistavate siltide vahekaugus olema selline, et nendest ei saaks vähemalt üht silti nägemata mööda minna. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Loodus kutsub meid korjama marju metsades, ujuma järvedes, süütama lõkkeid ja ööbima tähtede all. Sealjuures tuleb aga järgida reegleid, et samale kutsele saaksid vastata ka tulevased põlved.

Igaüheõigus annab meile kõigile loa saada osa Eesti loodusest kui ühisvarast, kuid samas peame arvestama, et see õigus ka kohustab. Selles sisal­duvad soovitused ja käsud lähtuvad eetilistest tõekspidamistest, mida on austanud juba meie esiisad ning mis tuginevad headele tavadele ja on sätestatud ka keskkonnaseadustiku üld­osas.

Uus igaüheõigus hakkas kehtima eelmise aasta augustist. Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lambi sõnul uus seadus küll suuri põhimõttelisi muudatusi ei toonud, kuid mõningaid siiski.

Tagasi üles