Üldse mitte vesine flirt Rannakohvikuga

Rannakohviku päevinäinud puitvooderdis ja terrassipiire on asendunud palju moodsamatega. Foto: Hans Väre / Sakala

Viljandi rannas Vesiflirdi allee otsas järvele vaatav söögikoht meenutab lugu mehest, kes tänaval tuttavat kohates imestas, kui palju too on muutunud – enne olnud Tiit lühike ja paks kiilaspäine vanamees, nüüd aga pikk ja kõhn tumeda peaga nooruk. Vestluspartneri märkuse peale, et tema on hoopis Mati, mitte Tiit, läinud kummastus ainult suuremaks: «Ja isegi nime oled vahetanud!»

Kohvik on küll põhiplaanilt sarnane sellega, mis sinna eelmise sajandi lõpul ehitati, kuid muus osas teinud suve hakul läbi totaalse muutumise. Puit on asendunud klaasi ja teiste moodsamate materjalidega, leedvalgustid panevad hoone pimedas särama ning tänapäevane sisekujundus (või peaks terrassi puhul rääkima väliskujundusest?) vaatab vastu igal sammul. Kõige tipuks on kohvikust Flirt saanud Rannakohvik.

Neljapäeva lõuna ajal, kui Sakala söögiseltskond Rannakohviku terrassil istet võtab, on ilm tuuline. Kui iilid tuleksid teiselt poolt, kaitseks klaasist piire nende eest ilmselt päris hästi, õnneks on õhk aga piisavalt soe, et väljas istuda.