Gastoni Kalle Jutu: Kas jälle valime?

Foto: Erakogu

Auselt ütelde tekiteve läheneve valimise nõutust ja esiki tülpimust. Kedä siss pirle riigikokku saata? Kik senitse poliitigu om täädä, üttegi uut jõudu ei ole tulemen. Viimäne suur rahva iismärk euru om kähen. Mis edesi? Egäüits tahass ju võlgest valla saia ja rohkemp raha tiini. Aga kas sii om kige olulisemp siin elun, sellen ma kahtle.

Kriis pututep inimeses olemist laiembelt. Majanduse ja poliitika olukõrd om ju pallald peegeldus inimese engen toimuvest. Siandse lihtse küsimuse «Kes mia tegelikuld ole ja mis om miu elu tegelik siht siin ilman?» nõvvave uvveste esitemist ja auset vastust. Kas oleme tõeste luudu selless, et tüüte, tarvite ja koolda? Ei taha kudagi usku.

Mõne lõunamaa riigijuhi om ildaaigu ütelnu, et kapitalismi aig om läbi saanu. Sii ei ole muduki uudis neile, kes avarempe pilguge ilmaelu kaeve. Panke päästmine ja eelarvemulke kinnitopmine ei saa ju lõpmade kavva kesta. Üits suurembit kapitalismi ädäsit om raha intressi pääle lainamine. Kik suurembe pühäkirjä om selle ärä kiildan, sedä esiki surmapatus pidänu.

Kudamuudu saave meid kriisist vällä tuvva poliitigu, kes esi maadleve oma engeädädege? Ja kostkottalt om peri arusaamine, et kennigi tõne, abikaas, tüüandje või valitsus, piap mede elu parempes tegeme? Pääle me endi ei saa kennigi sedä tetä. Ahjaa, valimise. Ma ole mõtelnu, et kui kandidiirme tuless võimaligult pallu värvikit ja uvitevit ütsikkandidaate, oless siikõrd ek kigil põnevemp valimissaatit vahti ja valikit tetä.