Kui töö laabub plaanipäraselt, tuhastatakse juulikuu jooksul Piiri tänavale kerkinud Viljandi krematooriumis esimene lahkunu.
Ja tuhaks pead sina saama...
Sakala tegi kolmapäeval vast valminud hoones ringkäigu ning palus krematooriumi omanikfirma Felkrem juhatajal Toomas Sumeril tutvustada, milliseks kujuneb sealsete seinte vahel inimkeha viimne teekond välisuksest tuhaurnini. Ühtlasi tutvusime krematooriumi külge rajatud tavandisaaliga, mida saavad soovi korral hakata rentima kõik matusekorraldajad, kes Viljandi Vanal kalmistul olevat madala laega kabelit sobilikuks ei pea. Loodud on uus väärika interjööriga koht matusetalitusteks.
Osaühing Mudel Ehitus asus Felkremi tellimusel krematooriumi rajama eelmisel suvel. See neelas kokku ligi 700 000 eurot.
Omaniku esialgse nägemuse kohaselt peaks krematoorium hakkama lisaks Viljandimaale teenindama Järva- ja Pärnumaad, kus sellist teenust ei pakuta ning kust Tallinna ja Tartusse on tülikalt pikk maa.
AHI
Krematooriumi kõige tähtsam komponent on mõistagi tuhastamisahi. See enam kui 70 000 eurot maksnud kõrgtehnoloogiline seade sõidutati Eestisse laevaga Ameerika Ühendriikidest.
Kui siinsed ehitajad olid raske ahju hoone müüride vahele tõstnud ning korstna ja elektrivõrguga ühendanud, saabusid teiselt mandrilt kogenud spetsialistid ja andsid Viljandi krematooriumi tulevastele töötajatele tuhastamisprotsessi juhtimiseks täpsed näpunäited.
Surnukeha sõidutatakse külmikust ahjuni aku toitel liikuval kanderaamil ning asetatakse põletusruumi spetsiaalsel papist alusel. Kirst põletatakse koos inimesega üksnes siis, kui lähedased on selleks ekstra soovi avaldanud ning hinnakirjas sisalduva lisatasu maksnud.
Kui surnu on massiivse musta raudukse taha suletud, paisatakse ahju sisemusse selle lae kaudu ligi 1000-kraadised leegid. Samal ajal puhutakse seintel olevate düüside kaudu õhku, mis peab tagama tule ja kuumuse ühtlase jaotumise.
Selleks, et inimese maisest kehast saaks urnitäis peent tuhka, kulub sõltuvalt tema suurusest kaks kuni kolm tundi.
TAVANDISAAL
Et Viljandi vana kabel on külm, pime ja väike, on linnas juba aastaid räägitud ajakohase tavandisaali vajalikkusest. Nüüd on see krematooriumi kõrval olemas.
Paljude eriotstarbeliste hoonete kavandajana tuntud arhitekt Raul Vaiksoo on kõrge ruumi peamiseks kujunduselemendiks seadnud peaukse kohalt algava ning kitsenedes üle katuse ja tagumise seina ulatuva igavikuakna. Lisaks annavad ruumile iseloomu põrandal ja laes olevad leedvalgustite ribad ning kirstualuse kõrval seisvad suured küünlajalad.
Kirstu kohal seinal on ekraanid, millele võib omaste soovi korral kuvada ärasaadetava portree, aga miks mitte ka eluloolisi pildigaleriisid või videolõike.
VÄLISILME
Kantremaa tööstuskvartalist ümbritsetud krematoorium ei jää kaugelt vaadates millegi erilisega silma. Pealiskaudsel vaatlusel võiks seda praegu, mil fassaadile pole veel silti kinnitatud, vabalt pidada üheks väiksemat sorti tootmishooneks.
Kui aga detailidesse süveneda, jääb silma vasekarva kell maja peaukse kohal. Tegemist on butafoorse lahendusega, mille sisse on peidetud kellahelinat imiteeriv kõlar.
Suitsu ja inimkeha põlemisele iseloomulikke lõhnu krematooriumi korstnast tõusma ei hakka, sest spetsiaalsed filtrid püüavad need allpool kinni. Küll aga lööb surnukeha põletamise ajal korstna kohal õhk kuumuse mõjul virvendama.
SUUR KÜLMIK
Krematooriumiruumi suure välisukse kõrval seisab Eestis valmistatud, ent Itaalia päritolu jahutusseadet kasutav suur kaheosaline külmik. Sellesse on võimalik korraga tuhastamist ootama jätta kuni kaheksa surnut.
Toomas Sumeri sõnul ei erine külmik põhiolemuselt mitte millegi poolest nendest, mida kasutatakse näiteks toiduainetööstustes. Selleks, et töötajal oleks hõlbus kanderaame kappi sisse lükata ja sealt välja tõmmata, kaetakse riiulid metallist rullikutega.