Ühistupanga juhatuse liige: see pole Savisaare privaatprojekt

Foto: Rannar Raba / Sakala

Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab Tallinna linnavalitsuse initsiatiivil asutatav Eesti Ühistupank 2016. aasta lõpuks finantsinspektsioonilt loa asuda praegu Eestis tegutsevate kommertspankadega konkureerima.

Panga juhatuse liige Roul Tutt möönab, et tihe seos pealinna juhtorganitega on nende ettevõtmisele esitanud suure mainekujundusliku väljakutse. Samas lubab ta, et uus finantsasutus ei hakka kuidagi teenima Tallinna linnapea Edgar Savisaare ega Keskerakonna huve.

Roul Tutt, mis on Eesti Ühistupank? Kuidas te seda seletate inimesele, kelle igapäevased finantstehingud piirduvad automaadist palga- või pensioniraha väljavõtmise, olmemaksude tasumise ja paremal juhul auto liisimise või eluasemelaenu võtmisega?

Pank on ikka pank. See võimaldab inimestel raha hoiustada, arveldada, laenu võtta, kaardimakseid teha, autosid liisida ja mõndagi muud teha. Ka ühistupank hakkab pakkuma klassikalisi universaalseid pangateenuseid. Aga meil on teistsugune omandivorm. Kui Swedbank ja SEB ning kõik teised suured Eestis tegutsevad välispangad on kommertspangad, siis meie omand on ühistuline: meil on palju liikmed, kes kõik on kaudselt panga omanikud.

Miks see hea on?

Siin tuleb rääkida pisut laiemalt sellest, miks üldse ühistulist tegevust viljeldakse. Eestis on kõige tuntumad selle vormi esindajad ETK tarbijate ühistud. Samuti toimetab omas nišis jõuliselt kohalikele farmeritele kuuluv E-Piim. Sellised organisatsioonid tekivad lihtsa loogika alusel: huvilised panevad seljad kokku selleks, et neil oleks rohkem jõudu.

Väga oluline on märkida, et ühistutes on igal liikmel üks hääl, millega organisatsiooni arengus kaasa rääkida. Seega suured liikmed ei saa väikeste üle domineerida. Aktsiaseltsides on mõnikord nii, et suuraktsionärid ei kuula väikeaktsionäre ega arvesta nende huvidega. Ühistutes on igal liikmel võimalus ideid pakkuda ja organisatsiooni arengus kaasa rääkida. 

Ühistupanka on juba eos nimetatud Savisaare pangaks, sest selle loomise initsiatiiv tuli Tallinna linnavalitsusest.

Tõsi on see, et ühistupanga loomise initsiatiiv tuli Tallinna linnavalitsusest ning Tallinn panustab meie tegevuse käivitamisse korraliku kapitali ehk viis miljonit eurot. Ka Edgar Savisaar on eraisikuna üks meie 153 asutajaliikmest. Aga ma rõhutan veel: ühistupangas on kõik liikmed võrdsed. 

Milline on selles äris Tallinna linnavalitsuse huvi?

Masu ajal nägime, et kapitalil on siiski rahvus. Eesti pangandusest on praegu üle 90 protsendi välismaiste kontsernide omanduses. Mõelgem teoreetiliselt, milliste tormide meelevalda satuks meie rahaturg, kui kunagi peaks Skandinaaviat tabama ränk finantskriis. Seda seisu oleks mõistlik tasakaalustada ning Tallinna linnavalitsuses on seda mõistetud.

Eesti vajab kodumaisel kapitalil põhinevat panka, mis seisaks ka halvematel päevadel Eesti inimeste ja ettevõtete huvide eest. Kohapeal otsuseid langetades arvestatakse kohalikke olusid rohkem.

Kui vaadata ajaloos tagasi, siis enne Teist maailmasõda oli Eesti pangandusest ligi pool ühistute käes. Näiteks Soomes, Taanis, Saksamaal ja Austrias on tänapäevalgi selliste organisatsioonide osa ligi kolmandik. See on täiesti normaalne. Meil lihtsalt on ajaloos loomulik areng katki lõigatud ja seni pole leidunud jõudu, kes selle uuesti käivitaks. Meie üritame nüüd Tallinna linna abiga seda teha.

Ühistupank ei tegutse ainult kasumi maksimeerimise eesmärgil. Näiteks kui tulevikus tõstatub küsimus, kas Kärdlasse on vaja ühte või kahte pangaautomaati, siis pole esmatähtis see, kuidas see mõjutab majandustulemust, vaid see, kuidas liikmed hääletavad. Kui enamik liikmetest tõesti peab kaht automaati mingil põhjusel sinna tarvilikuks, saab see tehtud isegi siis, kui see sööb ära osa kasumist.

Tallinna linn suutis välja panna viis miljonit eurot, mis on  panga asutamiseks minimaalne vajalik kapital. Kui ta oleks välja pannud näiteks sada tuhat eurot ja jäänud ootama, millal liikmeskond ja kapital kasvavad vajaliku tasemeni, kaasnenuks sellega oht, et kogu ettevõtmine jääb kiratsema. Tarvis oli korralikku tõuget ja Tallinn võttis endale selle vastutuse.

Aga ma kordan: see on ühistu, kus Tallinn saab suurest panusest hoolimata otsuseid langetades osaleda vaid ühe häälega. Ses mõttes ei erine ta nendest eraisikutest, kes tegid asutades minimaalse panuse ehk 350 eurot.

Edgar Savisaart on süüdistatud selles, et ta ehitab Tallinna justkui omaette riiki. Seal tegutseb munitsipaalpolitsei, hiljuti avati munitsipaalpood ning juba ammu on oma telekanal ja ajaleht. Nüüd siis tuleb oma pank. Kui suur on oht, et selline karikatuurne maine teie tegevusele saatuslikuks saab?

Baas on tunduvalt laiem kui ainult Tallinn ja Keskerakond. Neid, kes muretsevad kohaliku elu ja väikeettevõtluse pärast, on väga palju. Tallinna linn on lihtsalt käivitaja.

Asutajad valisid meile väga tugeva nõukogu, kus kõik liikmed on pikaajalise ettevõtlus- ja panganduskogemusega inimesed. Seal on näiteks Mae Hansen, Jüri Mõis, Jaanus Murakas ja Kalev Kreegipuu. 

Samas ei ole mõtet vastu ajada, et mainekujundus on teema, millega me peame tegelema. Minu kindel veendumus on, et parim tõestus ettevõtmise tõsidusele on tulemuslik töö. Kui ühistupank läheb käima ja suudab reaalselt ettevõtjaid aidata, siis ei küsi enam keegi, kas ta on ikka usaldusväärne.

Aga siiski, mis peaks mind lõpuni veenma, et ühistupank ei hakka mingil moel teenima Tallinna juhtiva Keskerakonna poliitilisi eesmärke? Asutamisotsus oli ju selgelt poliitiline valik.

Tänapäeva panganduses on reeglid ranged. Pank saab tegutseda ainult krediidiasutuste seaduse raames. Talle on vaja tegevuslitsentsi, mille väljastab finantsinspektsioon. Ma ei näe mingit võimalust, kuidas poliitika saaks sekkuda panga igapäevasesse tegevusse. Kui seda proovitakse teha, võib finantsinspektsioon lihtsalt panga litsentsi peatada. 

Oleme poliitikaga seotud üksnes niipalju, et Tallinna linnavalitsus on üks panga liige. Aga see ei tähenda tegevuse politiseeritust. Ootame liikmeks ka kõiki teisi Eesti omavalitsusi.

Ühistupanga mõte on üheskoos kindlustada liikmete finantstagalat: kes arveldab, kes hoiustab, kes võtab laenu, kes liisib autot, kes arendab põllupidamist... Hea võrdlus on siin piimandusühistu. Ka seal võib lihtsalt liige olla, aga kui sa sinna piima ei vii, pole sel erilist mõtet. Ühistupangas oodatakse samuti liikmetelt aktiivset osavõttu panga tegevusest.

See loomulikult ei tähenda, et esimesest päevast alates on kõigile liikmetele nullhinnaga teenused, kõige madalamad laenuintressid ja kõige kõrgemad hoiuintressid. Sellised asjad saavad juhtuda ainult muinasjutus. Päris elus peame ikkagi üheskoos järk-järgult panka üles ehitama.

Kui palju teil praegu liikmeid on ja kes nad on?

Asutamisel tuli meile üle 150 liikme. Lisaks Tallinna linnale rohkesti eraisikuid, aga ka ettevõtteid, näiteks E-Piim, Tartu Tarbijate Kooperatiiv, Silikaat Grupp, Saidafarm, Fund Ehitus ja Endover KVB. Samuti on üks panga asutajaliikmeid luterlik kirik läbi EELK Varahalduse. On ka väiksemaid hoiu-laenuühistuid: Põlva, Kambja ja Kehtna hoiu-laenuühistu. Just ühistud võiksidki olla esimesed, kes ühinevad.

Panga liikmeks saamiseks pidid eraisikud tegema vähemalt 350-eurose ja juriidilised isikud vähemalt 1500-eurose osamakse. Sealt ülespoole oli igaühe enda otsustada, millist panust ta endale jõukohaseks pidas. Meie sekka tuli ettevõtteid, kes maksid ligi 50 000 eurot, aga ka eraisikuid, kes panustasid 15 000 eurot.

Ühistupank ei toimi veel pangana, sest meil pole tegevuslitsentsi. Tahame sügiseks äristrateegia ja äriplaani lõplikult valmis saada ning finantsinspektsioonile esitada. Seal menetletakse seda aasta. Teisisõnu on meil positiivse stsenaariumi alusel lootust reaalselt pangana tegevust alustada 2016. aasta neljandas kvartalis.

See, et meil on veel pikk maa minna, ei tähenda siiski, et me ei saaks praegu uusi liikmeid vastu võtta. Ja huvi meie vastu on suur.

ARVAMUS

Mart Siilivask,
Swedbanki pressiesindaja

Swedbank tervitab Eestis iga uut võimalust, mille kaudu ettevõtjad ja eraisikud saavad oma tegevust finantseerida. Soovime uutele ja innovaatilistele rahastusvõimalustele edu. Ettevõtluse areng ja majanduse hea käekäik üldisemalt on meie silmis väga olulised ning tunnustame iga sellesuunalist algatust. Kuid 

uute võimaluste kõrvale mahuvad alati ka traditsioonilised pangateenused, mis aitavad just praegu senisest hõlpsamalt äri alustamiseks kapitali hankida.