«Lihtsalt ei jaksa enam!» Äride omanikud jäid prügikastiloopijatele alla

Viljandi esindustänavaks peetava Tartu tänava esimesel ligi 150 meetril ei ole ühel pool teed jalakäijate tarvis ühtki prügikasti. Omaaegses heakorraeeskirjas sisaldus punkt, mille kohaselt pidanuks see olema iga tegutseva äri ukse ees (tähistatud punase ringiga).

FOTO: Rannar Raba / Sakala

​Paljud Viljandi südalinna ärimajade omanikud ja ettevõtjad on loobunud oma uste kõrvale väikseid prügikaste paigaldamast, sest neid lõhutakse ja pannakse põlema.

Kui astuda Tallinna ja Tartu tänava nurgalt mööda Tartu tänavat vanalinna poole, tuleb esmalt mööduda tervelt kaheksa äri uksest, enne kui esimene betoonist prügikast silma jääb. Teisel pool tänavat sama pikal lõigul on olukord napilt parem. Seal on kaheksast ettevõttest möödujate tarvis oma trepimademe kõrvale prügikasti jätnud kaks.

Vintis jõujuurikad

Arvestades seda, et kümmekond aastat tagasi oli prügikasti väljapanemine kesklinnas kõigi äride kohustus, jätab praegune vaatepilt tagasikäigu mulje. Lihtne loogika ütleb, et nii üksmeelsel käitumisel peab olema mingi objektiivne seletus. Ja ongi.

Omanikud on väsinud järjest uusi prügikaste ostmast, sest öösiti tänavail liikuvad vintis jõujuurikad tikuvad neid maast lahti rebima ning vastu sillutist puruks viskama. On ette tulnud neidki juhtumeid, kus prügikast on lennutatud läbi vitriinakna.

«Olen sinna vähemalt neli betoonist prügikasti ostnud, aga kõvad mehed on neist kõigist jagu saanud. Tagatipuks löödi ühega meie treppi katvad plaadid puruks,» selgitas Popspordi kauplusele pinda pakkuva Tartu tänav 1a maja omanik Toomas Varjund. Tema sõnul tegi ettepaneku konteinerist loobuda nende enda koristaja, kes mainis, et tal on lihtsam majaesisel kriitiline pilk peal hoida kui alatasa suuremate sigadustega silmitsi seista.

Ei jaksa enam

Sama põhjenduse tõid ka kõik teised ärimajade omanikud ja kauplejad, kellega Sakala teisipäeval rääkis. «No lihtsalt ei jaksa enam,» sõnas Tartu tänav 1 apteegimaja omanik Reet Teng. Seejuures märkis temagi, et märksa lihtsam ja tulemuslikum on anda kojamehele ülesanne tagada majaesise puhtus vajadust mööda.

Maksifoto ateljee üks omanikke Eha Roosalu kõneles samuti huligaanitsemisest ning meenutas, et aastate eest visati neil konteineriga aken katki. Omaette mure olevat suitsetajatega, kes ei viitsi koni enne kasti poetamist korralikult kustutada ja süütavad seeläbi eelmistest möödujatest jäänud pabereid.

Roosalu näitas väikest valget prügikorvi, mille nad on oma klientide tarvis pannud ruumi sisse. Sellest näikse tema sõnul puhtuse tagamiseks piisavat. «Eks me vaata ikka ka lahtiste silmadega ringi ja kui keegi on akna alla midagi maha visanud, siis korjame üles. Aga see pole tegelikult enam kuigi suur probleem – näib, et meie inimesed on õppinud sodi mitte maha viskama.»

Võiks siiski olla

Linnavalitsuse heakorraspetsialist Ursula Mikkor kinnitas, et praegune heakorraeeskiri ei kohusta majaomanikke ja kauplejaid vanalinnas tänaval konteinerit hoidma. Neil lasub märksa üldsõnalisem kohustus. Nimelt tuleb tagada teenindamiseks vajalike jäätmekonteinerite olemasolu. Millised need on ja kus täpselt asuvad, on juba igaühe enda otsustada.

Ehkki ka Mikkori meelest pole sodi mahaviskamine juba mõnda aega Viljandis märkimisväärne mure, avaldas ta arvamust, et inimeste mugavuse huvides võiks tihedas teeninduspiirkonnas prügikaste siiski rohkem olla. «See on kõigile selge, et betoonist ümmargused prügikastid on ajast ja arust. Aga tänapäeval on arvukalt teistsuguseid variante, ka selliseid, mida saab seina külge kinnitada. Eks igaüks pea ise vaatama, mis talle sobib. Tore oleks, kui sellele rohkem mõeldaks,» nentis ametnik.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles