Päevaintervjuu: Harjumatud ilmaolud viisid viljapuud stressi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Toivo Univer
Toivo Univer Foto: Elmo Riig

Kui kurgid ja kõrvitsad välja jätta, ei ole tänavu eriti hea saagiaasta. Omapäraselt käituvad ka õunapuud. Õunapuude hingeelust rääkis lähemalt Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Toivo Univer.

Ilus soe suvi on seljataga, aga õunad ei ole ikka veel valmis. Toivo Univer, miks see nõnda on?

Tänavu oli õunte kasvuperiood omapärane: külm talv, jahe kevad ja kuum suvi. Talve mõjul said mõned puud kannatada, eelkõige õiepungad ja osa noori oksi.

Eelmisel aastal oli rikkalik saak ja selle tõttu ei visanud puud sügisel lehti õigel ajal maha, külm ja lumi tulid lehtedes puudele. See kõik tekitas stressi, mis kestis poole suveni.

Suve esimene pool oli jahe ja põuane, puud olid pidevalt häireseisundis. Kuuma ilmaga tundsid taimed ennast samamoodi kui saunalavale elama pandud inimene. Alles kesksuvel tulid vihmad ja taastus puude normaalne elurütm.

Õunad, mis külge jäid, ei küpsenud aga õigel ajal ja sageli oli koristamisega raskusi, sest viljaoksad murdusid. Kui õun ei eraldu viljaoksast, ei ole tal kasvamine laabunud ja ta ei ole veel küps, aga enne külmi tuleb saak ikka ära korjata.

Praegu on õunapuud veel täies lehes. Viimaks kordub mullune lugu?

Sel aastal on vähemalt Pollis parem olukord. Meil on lehed kolletunud ja loodame, et kuu lõpuks ka varisenud. Paljud pirnipuud on juba lehtedeta.

Järgmisel aastal on tõenäoliselt jällegi palju õisi ja see ei ole puule hea. Soovitan kõigil, kel võimalik, teha kevadtalvel tugev lõikus: osa õitega oksi eemaldada.

Praegu on vara lõigata, sest puu saab lehtedest enne kolletamist vajalikke toitaineid.

Kui efektiivsed on röövikute eest kaitsvad liimiribad? Vanad puud on krobelise koorega ja vööd ei saa kuigi tihedalt kinnitada.

Liimiribadest on kasu küll. Röövikud, kes läbivad osa oma elutsüklist mullas ja ronivad siis uuesti üles puule, jäävad liimivöö peale lõksu.

Varakevadel, kui lund on veel natuke maas ja niiskust palju, tuleb vanadel puudel tüvelt korpa vähemaks võtta, siis on tüvi siledam. Seda tehakse kraabitsate ja terasharjaga. Muidugi peab teadma, kuidas seda tööd teha.

Kas soovitate veel midagi?

Need inimesed, kes on muretsenud endale nõrgakasvulistel alustel õunapuud, peaksid võraaluse katma mingi orgaanilise materjaliga. Hea on sõnnik, aga sobivad ka puulehed. Siis ei tee külm, kui see juhtub tulema palja maa peale, juurtele liiga.

Vanade suurte õunapuudega seda ohtu ei ole.

 

SAAK

Pollis oli õunasaak alla keskmise

• Vanadest sortidest andsid kõige suurema saagi «Talvenauding» ja «Antonovka».

• Uutest sortidest olid viljakamad «Auksis» ja «Slavjanin».

• Leedus aretatud «Auksise» õunad on väga maitsvad, see on suure tulevikuga sort.

Allikas: Toivo Univer

Märksõnad

Tagasi üles