Teadlane plaanib end kultuurivankri ette rakendada

Garri Raagmaa

FOTO: Kristi Kivestu

«Bürokraat? Kindlasti mitte!» lausub Garri Raagmaad ammu tundev Andres Rõigas kategooriliselt. «Ta on lahe sell ja maailmaasjadest teab ta ka väga palju. Garri on väga hea rahvusvahelise koostöö organiseerimise kogemusega teadlane, see kukub tal tõepoolest hästi välja.»

Praegu ei ole veel kindel, kas Garri Raagmaa ikkagi asub Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiat juhtima.

Kõrgkoolile juhi valimine näib olevat kõrgem matemaatika. Tallinna tehnikaülikoolis on asi oma DNA-analüüsidega eriti absurdseks läinud. Ka Viljandi kultuuriakadeemia direktorit hakatakse mõne nädala pärast uuesti valima. Nimelt selgus, et selle valimise reglement on vastuolus akadeemia põhikirjaga. Samuti rakendati valimisel ebakorrektselt ülikooli salajase hääletamise korda.

Teadlane ka vabal ajal

Iñaki Sandoval Campillo ees esiotsa sõelale jäänud Garri Raagmaa võtab ise asja väga rahulikult ja kordusvalimisi ei pelga.

Tema tihedas CV-s on muide ka linnapeana töötamise kogemus. See jääb aastasse 1997, mil ta 30-aastasena juhtis Tapa linna. Selles militaarses raudteelinnas on ta ka ise sündinud ja õppinud ning teda kutsuti linna avatumaks ja nooremaks muutma.

Linnapea kohalt lahkudes rääkis Raagmaa, et tahtis järele proovida, kuidas võiks toimida üks infoühiskonna linnapea, kes pole traditsiooniline aupersoon, vaid tegutsev projekti- või administratsioonijuht. Tähelepanuväärne on, et tema eestvedamisel oli selle mitte just kõige suurema linna arengukava koostamisega seotud ligi 150 inimest.

Sajandivahetusel inimgeograafias filosoofiadoktori kraadi kaitsnud ja praegu veel Tartu ülikooli geograafia dotsendi ametis olevale Raagmaale on Eesti teadusinfosüsteemis pühendatud päris suur ruum. Ta alustas Jõgeva maavalitsuse arenguosakonna vanemspetsialistina ja on olnud muu hulgas ametis nii teaduri kui lektorina. Ning mis Viljandi kontekstis eriti oluline: aastatel 2001–2009 juhtis ta Tartu ülikooli Pärnu kolledžit.

Kui aga muljetavaldav teadlasekarjäär kõrvale jätta, siis mis mees Garri Raagmaa õieti on? Kas tal töö kõrvalt ka natuke vaba aega jääb?

Selgub, et vahel jääb. Siis müttab ta oma Lääne-Virumaa maamajas.

«Talviti suusatan ja teen metsatööd,» lisab Raagmaa reipalt. «Puutöö meeldib ka, kuigi selleks ei jää väga palju aega. Oma trepi käsipuud näiteks disainisin ja tegin valmis. Päris hästi tuli välja. Puusepp ütles, et tema küll selliste nurkadega asja ette ei võta – liiga keeruline on.»

Aga muud hobid? Või neelab teadus enamiku ajast?

Raagmaa tunnistab, et saab kodus alatasa riielda, sest on aina ninapidi arvutis. «Ilukirjanduseks jääb tõesti natuke vähem aega, kui tahaks. Hakkasin jälle Kivirähki lugema, aga jäi pooleli... Seda materjali, mis tekib teadusmaailmas, on jällegi nii palju, et kõigest sellest ei näri läbi. Aga see on väga põnev. Eriti siis, kui seda saab rakendama hakata.»

Iseäranis viljandlastele meeldib mõelda Viljandi kultuuriakadeemiast kui mitte päris tavalisest koolist. Ja see ju ongi üks neid vaalasid, millel linna maine püsib. Lisaks teistele ootavad nüüd muidugi akadeemia tudengid suure huviga, kes siis ikkagi saab nende uueks juhiks. Sakala otsis üles mõned praegused ja endised tudengid ning uuris, missugust juhti akadeemia nende arvates vajab.

Mitu vastanut on ühel meelel, et senine juht Anzori Barkalaja on kõigile armsaks saanud, olnud justkui kooli sümbol ja vaimu edasikandja. Barkalaja jätab nende arvates endast maha väga suured kingad, mida täita.

Väike pole alati väike

Akadeemias kultuurikorraldust õppiv Heleen Kurvet leiab, et tudengi vaatenurgast oleks koolile vaja juhti, kes suudaks liita kõik sellega seotud inimesed.

«Tema eeskujul peaksid kõigil olema akadeemia suhtes üheselt mõistetavad väärtused ja sihid, mille nimel me kõik koos oleme valmis vaeva nägema,» nendib Kurvet. «Oleks vaja kedagi, kes kannab endas edasi akadeemia vaimu ja on valmis kooli arenemise nimel pingutama, et see osakonna kaupa väiksemaks ei hakkaks kuivama. Akadeemia juht peaks hoidma näppu nii Eesti kui maailma kultuurielu pulsil. Ürgses rütmis viibides on hädavajalik ka muutustega kaasas käia.»

Kultuurikorraldust õppiv Liisa Nurmela rõhutab, et akadeemiale on vaja loovat visionääri, kes oskab eri osakondade vahele luua tugeva sideme ja kasutada ära kohapealseid ressursse akadeemia arenguks.

«Akadeemia õpetab Eesti järgmise põlvkonna kultuuritegelasi,» räägib Nurmela. «See tähendab, et juht peab olema hästi kursis Eesti kultuuriruumiga. Eesti kultuur on väga mitmekülgne ning akadeemia õpetab paljusid valdkondi. Meil on midagi, mida maailmale näidata, ning seda peabki viima Viljandist ja Eestist välja.»

Kooli vilistlane Helena Tamm on otsekohene: «Uuel juhil tuleb hoida kultuuriakadeemia vaimsust ja kogukondlikkust ning samal ajal parandada kooli akadeemilist taset. Ehk kujundada kooli edulugu. Sellel mehel peab mune olema!»

Raagmaa ise on seisukohal, et väljaspool Tallinna ja Tartut tegutsevad kõrgkoolid peaksid loomulikult pühenduma õppe- ja teadustööle, kuid nende kõrval on väga tähtis ühiskonna teenimine.

«See on konkreetne arengutöö koos kohalike ettevõtjate ja avaliku sektoriga,» selgitab ta. «Koolil peab olema side kohalike ettevõtete ja inimestega, kes seda kooli hoiavad, ning mulle tundub, et Viljandis hoitakse akadeemiat väga. Väiksus ei ole alati miinus.»

Raagmaa on veendunud, et näiteks Eesti väikelinnade elukvaliteet on viimasel kümnendil tunduvalt paranenud. «Kaubandus vohab, keskustes on üha suurem valik restorane ja pubisid. Kooli- ja kultuurimajad on üles vuntsitud. Rajatud on spordi- ja supelushooneid, kinosid ja liikumisradasid.»

Raagmaa lisab, et samal ajal on elatustaseme paranemine ja autokasutuse kasvamine muutnud inimesed märksa liikuvamaks. Töökoha saamine linnas ei tähenda enam linna kolimist, pigem vastupidi. Järjest rohkem noori peresid kolib linna taha maale.

Akadeemia kultuurhariduse osakonna juhataja ja ettevõtluspraktikate koordinaator Andres Rõigas leiab, et kuna Raagmaa on juhtinud Pärnu kolledžit, on teema talle juba tuttav ning võib loota, et ta elab kiiresti sisse ja saab ka kultuuriinimeste hingeelust aimu.

«Selles, et tal pole kultuurieriala tausta, ma küll erilist traagikat näha ei oska,» tähendab Rõigas. «Meil on juhti vaja. Valdkondade eest vastutavad ikka osakonnajuhatajad ja programmijuhid. Ning juht peab olema selline, kes viib elu edasi vähemalt sama kvaliteediga, kui seni on veetud. Ta on rahvusvahelise kogemusega ning suudab näidata, et akadeemial on koht Eesti ja Euroopa haridusmaastikul.»

Praegune riigikogu liige, Pärnu eksmeer Toomas Kivimägi oli sel ajal, kui Raagmaa Pärnu kolledžit juhtis, Pärnu maavanem. «Garri on äärmiselt intelligentne ja erudeeritud inimene. Tal on alati oma arvamus ja julgus oma sõna välja öelda ka päevapoliitilistel teemadel,» lausub ta pikemalt mõtlemata. «Inimgeograafina on ta regionaalpoliitika teemadel väga tugev. Lisaks on ta positiivne ja rõõmsameelne inimene, mida tuleb ka tänapäeval kõrgelt hinnata, eriti arvestades seda, et vastupidiseid iseloomujooni on meie väikses riigis päris palju.»

Kohalolek on oluline

Kuidas hindab kunagine maavanem perioodi, mil Raagmaa Pärnu kolledži eesotsas oli?

«Ta oli igati tubli ja tragi,» kinnitab ta.

Kivimägi hinnangul on Raagmaa uus proovikivi põnev. «Pärnuga võrreldes on valdkond mõnevõrra teine. Ma loodan väga, et tal jätkub aega end Viljandile ja uuele ametile pühendada. Ma ei tea küll, kus ta elama hakkab. Kuigi rõhutatakse kaugtöö võimalusi, on kohapeal olek ülimalt oluline.»

Uue direktori elukoht on määrav tähelepanuväärselt paljude arvates. Kas Garri Raagmaal on see Viljandis juba valmis vaadatud?

«Olen jah saanud kriitikat, et ei lubanud kohe Viljandisse elama tulla,» möönab ta. «Aga mu perel on ju teised sidemed, koolid ja töö. Kolimine ei ole niisama lihtne. Samas on selge, et olen kõigil kohapealsetel üritustel platsis. Iga päev sõita ei ole mõistlik, nii et ju tuleb pesake leida.»

«Minu arvates on natuke tobe liigitada juhti boheemlaseks või bürokraadiks,» arvab akadeemia tudeng Anna-Liisa Zirkel. «See, milline paistab inimene väljastpoolt, ei määra tema juhtimisstiili või juhtimisvalikuid. Akadeemia juhiks valiti inimene loodetavasti ikka tema juhtimispädevuse ja uute ideede põhjal ning sellisel juhul võiks ta olla kas või villastes sokkides bürokraat.»

Kui Garri Raagma pidas Pärnu kolledži juhina oma esimese aktusekõne, oli ta 35-aastane. Siis sosistati saalist, et direktor on alles poisike. «Nüüd olen peaaegu 50. Ehk on soliidsust juurde tulnud,» sõnab ta muiates.

Uus hääletus tuleb 24. juulil kell 14 Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia peahoones. Raagmaa šansid on 50:50.

Tagasi üles