Tarbetult keerulise reglemendi tõttu tuleb direktorit uuesti valida

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juuni algul nimetati Iñaki Sandoval Campillo ja Garri Raagmaa kultuuriakadeemia direktori kandidaatideks. Ehkki vahepeal on korraldatud valimised ja Raagmaad on juba võidu puhul õnnitletud, on mõlemad taas kandidaadi seisuses ning uued valimised tulevad 24. juulil.
Juuni algul nimetati Iñaki Sandoval Campillo ja Garri Raagmaa kultuuriakadeemia direktori kandidaatideks. Ehkki vahepeal on korraldatud valimised ja Raagmaad on juba võidu puhul õnnitletud, on mõlemad taas kandidaadi seisuses ning uued valimised tulevad 24. juulil. Foto: Elmo Riig / Sakala

Folgifestivali teise päeva pärastlõunal peavad Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia valimiskogu liikmed uuesti kõrgkooli peahoonesse kogunema, sest nende jaanieelne otsus valida selle direktoriks Garri Raagmaa ei saanud Tartu ülikooli rektorilt kinnitust.

«Erakordselt totter lugu ja äärmiselt kahetsusväärne, et tegutsesime vigase reglemendi alusel,» tunnistas valimisi juhtinud akadeemia nõunike kogu esimees Mart Meri. Ka teised valimised tuleb temal korraldada ja siis on  valimiskord nii lihtne kui võimalik. Igal valijal on üks hääl, mille ta saab anda ühe kandidaadi heaks või selle üldse andmata jätta.

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm võttis neljapäeval kuulda valimiskogu liikme Helir-Valdor Seedri protesti ning andis teada, et akadeemia uue direktori ametisse määramiseks vajalikud valimised tuleb uuesti korraldada. 24. juulil kell 14 on 25 valimiskogu liiget oodatud akadeemia peahoonesse ning nad saavad taas valida Garri Raagmaa ja Iñaki Sandoval Campillo vahel.

Segane punkt visatakse reeglitest välja

Akadeemia ametist lahkuva juhi Anzori Barkalaja sõnul tulevad uued valimised eelmistega võrreldes lihtsamad. «Valimisreglemendist läheb välja sinna ekslikult sattunud punkt,» lisas ta.

Just see vale punkt reeglistikus muutis 22. juuni valimised äärmiselt segaseks ning tõi kaasa tulemuste vaidlustamise. Nimelt koosnesid valimised kahest osast, mille esimeses pooles võis üks inimene anda hääle mõlemale kandidaadile, ja teises pooles tuli valida üks, kellele hääl anda. Nii juhtus, et valimiste esimene osa lõppes tulemusega 16:12 ja teine 11:11.

Valimised vaidlustanud Helir-Valdor Seeder leidis, et hääletuse esimene osa oli täiesti ebavajalik ning mõned valijamehed ei saanud aru, mida neilt esimeses osas taheti. Näiteks Seeder mõistis, et algul taheti temalt teada, kas kandidaadid sobivad ametisse, ja tema andis hääle mõlemale. Samal ajal kasutas mõni teine valija esimest vooru selleks, et näidata, kumba kandidaati ta eelistab. Siis järgnes teine voor, kus tuli näidata oma eelistust.

Et teine osa lõppes tulemusega 11:11, on Seeder veendunud, et valimiskogu tegelik tahe jäi selgitamata ning läbi tuleks viia uued valimised.

Kandidaatidelt nõusolekut küsima ei pea

Mart Merile tundus pärast 22. juuni valimisi, et valijameeste tahe tuli piisavalt hästi välja.

«Samale seisukohale jõudsin seda kodus analüüsides, aga kui vaatepunkti pisut muuta, siis tuleb tunnistada, et eks ta üks segane asi oli. Usun, et kõik kohalolnud said aru, et reglement oli tarbetult segane,» rääkis Meri. Ta avaldas lootust, et valimiskogu liikmed mõistavad juhtunut ja tajuvad, et on vaja uuesti koguneda ja otsustada.

Seda, kas valimisele eelneb veel mõni kandidaatide debatt, ei osanud Meri eile arvata. «Kõik valimiskogu liikmed on saanud kandidaatidega vestelda ja mõtteid kuulda ning seetõttu pole debatti otseselt vaja, aga kui keegi tahab veel midagi kuulda või küsida, saame selle üle otsustada,» lisas ta.

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm andis eile teada, et tema langetatud otsuse aluseks on Helir-Valdor Seedri vaidlustus, milles on viidatud asjaolule, et valimise reglement on vastuolus kultuuriakadeemia põhikirjaga. Samuti rakendati ebakorrektselt ülikooli salajase hääletamise korda.

Barkalaja sõnul ei pea ülikool teise hääletuse eel kandidaatidelt küsima, kas nad on valmis kooli uueks juhiks saama. Küll aga võivad mõlemad mehed esineda avaldustega, mille hulka võib käia ka oma kandidatuuri taandamise soov.

Märksõnad

Tagasi üles