Haridusinvesteeringud tõstsid üht ja langetasid teist Mulgi valda

Möödunud aastal alanud gümnaasiumi renoveerimine kasvatas Abja haridus- ja investeeringusummat ning valla positsioon omavalitsuste pingereas paranes märgatavalt. See, kuidas edetabelikohta mõjutavad ehituse kallinemine ja venimine, selgub järgmise aasta uuringust. Foto: Elmo Riig / Sakala

Omavalitsuste võimekuse pingereas on Viljandimaalt aastaga kõige suuremad muudatused läbi teinud Karksi ja Abja vald, ehkki pikas perspektiivis jäid naabrite jõuvahekorrad samaks.

2008. aasta 79. kohalt mullu 128. positsioonile langenud Karksi vallast kukkus terves Eestis rohkem vaid üks omavalitsus — Kõlleste vald Põlvamaal. Eesti kümne suurema tõusja hulka kuuluv Abja vald kerkis eelmise aasta edetabelis seevastu 120. kohalt 90. kohale.

Karksi vallavanem Arvo Maling pidas kohakaotuse peamiseks põhjuseks seda, et 2008. aastal investeeris vald gümnaasiumi remontimisse 12 miljonit krooni, eelmisel aastal ei tehtud aga peaaegu üldse mingeid investeeringuid. Suures osas just seetõttu vähenes kohalike investeeringute maht elaniku kohta 6044 kroonilt 531 kroonini ja hariduskulud kahanesid 49 000 kroonilt 30 000 kroonini lapse kohta.

«Möödunud aasta tuli lihtsalt üle elada,» tõdes Maling kriisi mõju.

Kukkuja konkurentsi ei karda

Abja valla eelarves oli seevastu just 2009. aastal määratud gümnaasiumi ehituseks seitse miljonit krooni, mistõttu tema positsioon paranes nii investeeringute kui hariduskulude osas märgatavalt.

Arvo Maling pidas naabervalla tõusu tervet piirkonda tugevdavaks nähtuseks, mitte konkurendi möödaminekuks.

«Me vaatame Mulgimaad ühtse piirkonnana ja kui kellelegi siin midagi juurde tuleb, siis see teeb ainult head meelt,» rääkis ta. «Peaksime olema nagu luud: üksik raag murdub kergesti, kuid kimbus koos pühivad nad päris hästi.»

Arvo Malingu hinnangul on pingerivi tänuväärne materjal, mis võimaldab omavalitsustel end võrrelda, kuid seda tuleks teha pikema aja vältel, mitte aasta kaupa. Samal seisukohal on siseministeeriumi tellimusel uuringu teinud Geomeedia spetsialistid, kes panid põhipingerea kokku 2006.—2009. aasta andmete alusel.

Pikem aeg annab parema pildi

Nelja aasta keskmise põhjal on Karksi vald ka tänavu üsna heal 85. kohal ehk Viljandi järel maakonna teine. Abja vald on aga hiljutisest tõusust hoolimata 127. pulgal, mis jääb tabeli teise poole algusesse. Sama stabiilselt, nagu maakonna liidripositsiooni hoiab Viljandi, püsib Mõisaküla punase laterna rollis.

Pingerivi koostades võeti arvesse omavalitsuste rahvastikku, ettevõtete hulka, tööhõivet ja keskmist palka, aga ka valla või linna pakutavaid teenuseid, eelarve tasakaalu, investeeringuid ja muid näitajaid.

EDETABEL

Järjestus 2009. aasta andmete põhjal (koht, omavalitsus, koha muutus eelmise aastaga võrreldes)

18. Viljandi 0
84. Suure-Jaani —9
90. Abja +30
92. Pärsti +2
96. Viiratsi +16
118. Tarvastu+6
128. Karksi —50
150. Kõpu +11
161. Saarepeedi —10
176. Kolga-Jaani +4
188. Paistu —22
193. Kõo +5
198. Võhma —8
204. Halliste —4
219. Mõisaküla —2
Allikas: siseministeerium