Vananev Viljandi võõrustas Eesti toimekaid eakaid

Aida saalis tundus rohkem olevat õrnema soo esindajaid. Viljandlane Karl Kurro oli üks neist, kes andis konverentsile mehisema palge. Foto: Peeter Kümmel

Kui keegi oleks eile heitnud pilgu üle Viljandi pärimusmuusika aida saali ukse, oleks ta näinud ruumihämaruses helkimas palju hõbehalle vesilainesoenguga kuklaid.

«Mulle tundub, et saalis on rõõmus, kaunis ja küps sügis,» kirjeldas lavalt avanevat vaatepilti sotsiaalministeeriumi eakate poliitika komisjoni esimees Helmen Kütt. Mõni hetk varem oli ta avanud eakate konverentsi, mille korraldasid Eesti pensionäride ühenduste liit ja eelmainitud komisjon.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur, kes konverentsi kava järgi pidanuks seda tegema, oli sõitnud Pariisi majandusliku koostöö ja arengu organi­satsiooni OECD peakorteris peetavale terviseministrite kohtumisele. Tema tervitussõnad andis koosviibijaile edasi päeva juhtinud Valdek Mikkal, kes on pensionäride ühenduste liidu esimees.

Sotsiaalministeeriumi avalike suhete osakonna meedianõuniku Jana Rosenfeldi sõnul andis ministeerium konverentsi korraldajatele Pevkuri välislähetusest teada juba augusti lõpul ning tema nimetamine kavas oli eksitus.

Mured

Konverents oli mitmelt poolt Eestist kokku toonud umbes 220 osalejat, kes soovisid saada ülevaadet riigi eakatepoliitikast ning kuulata vanema põlvkonna eluolu puudutavate teemade arutelu.

Suurimatest muredest ning võimalikest lahendustest rääkis riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu.

«Pensionide vähendamine pole seadusega lubatud ja ma ei näe selleks ka põhjust,» lausus ta.

Elukalliduse koefitsient, millest pensionide suurus sõltub, on tõusmas. Kui sotsiaalmaksu peaks hakkama rohkem laekuma, nagu praegu loota võib, on riigikogu liikme hinnangul ootuspärane, et ka pensionid kasvavad.

Reinsalu arvates peab riik astuma samme selleks, et sotsiaalabi jaguneks Eestis kõikjal võrdselt. «Praegu on selle valdkonna korraldamine jäänud paljuski omavalitsuste kanda ja sõltub otseselt linna või valla võimekusest,» rääkis Reinsalu. Tema sõnul on riigil tarvis sekkuda ka siis, kui omavalitsus ei tule kommunaalteenuste tagamisega toime.

Ravimid liiga kallid

Kõige pikemalt peatus rahvasaadik ravimipoliitikal. Eestis on patsientide omaosalus retseptiravimite eest tasumisel keskmiselt 32 protsenti. See on Taani järel Euroopa suurim näitaja.

Reinsalu arvates võiks nimetatud valdkonnas kehtestada riikliku toetuse neile, keda see kõige valusamini puudutab: lasterikastele peredele ja pensionäridele. Samuti käis ta välja mõtte, et konkurentsiamet hakkaks kontrollima käsimüügiravimite juurdehindlust.

Saali pani kahisema idee, et kui üks abielus olevatest kaasadest sureb, kandub tema staaž pensioniarvestuses osaliselt lesele. Ka laste arvu ja pensionitõusu sidumist tasuks Reinsalu väitel kaaluda.

Päeva esimesel poolel kokkutulnuid tervitanud Viljandi linnapea Kalle Jents avaldas heameelt, et konverents korraldati just siin. Ta tõi välja fakti, et Viljandis on 65-aastasi ja vanemaid elanikke kogunisti 19,5 protsenti.

«Kui see näitaja on 7 või rohkem, peetakse linna vananevaks,» selgitas ta.

Ehkki see pole rõõmustav arv, tõstis Jents esile olukorra helgemaid tahke. «Tuleb tõdeda, et vaid väga väike osa eakatest vajab otsest igapäevast abi ja toetust. Meie eakad on tegusad ja võimekad ning ootavad pigem aktiivset elu soodustavaid võimalusi,» rääkis ta. Veel tõi ta välja asjaolu, et alla 18-aastasi on Viljandis sama palju kui pensionäre.

ÜRITUS

Ümarlauas vastasid huviliste küsimustele Järva- ja Viljandimaa ringkonnast pärit poliitikud.

• Peep Aru

• Helir-Valdor Seeder

• Jaanus Marrandi

Allikas: korraldajad