Kool valmistub juubeliks

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klassiõpetaja Astrid Kärt on Saarepeedi koolis lastele haridust andnud sellest ajast saadik, kui uus koolimaja avati.
Klassiõpetaja Astrid Kärt on Saarepeedi koolis lastele haridust andnud sellest ajast saadik, kui uus koolimaja avati. Foto: Elmo Riig / Sakala

Järgmisel laupäeval tähistab Saarepeedi kool 175 aasta täitumist piirkonna hariduselu algusest. Vahepeal põlengu tõttu 14 aastaks tegevuse katkestanud kool hakkas uuesti tööle 1987. aastal.
 

Saarepeedi hariduselu alguseks peetakse 1835. aastat, kui Peedi vennastekoguduse palvemajas loodi kool. Õppeasutus kolis vahepeal ühest hoonest teise, kuid 1880. aastal jäi see tegutsema Saarepeedi talu maale ehitatud koolimajja.

1973. aasta 3. juunil puhkes tulekahju, mis hävitas osa sellest hoonest. Maja ei taastatudki, sest rajoonis oli alanud väikeste maakoolide sulgemine. Saarepeedi piirkonna lapsed sõidutati bussidega haridust saama selleaegsesse Viljandi 1. keskkooli, praegusesse Jakobsoni gümnaasiumi.

Taas hakati Saarepeedil haridust andma 1987. aastal, kui seal valmis uus lasteaed-algkool.

Saarepeedi kooli klassiõpetaja Astrid Kärt, kui kaua teie olete selles õppeasutuses töötanud?

Olen siin õpetanud praeguse maja avamisest saadik, 23 aastat.

Enne seda töötasin kümme aastat algklasside õpetajana tolleaegses Viljandi 4. keskkoolis, praeguses maagümnaasiumis.

Uus koolimaja oli pärast avamist muidugi väga ilus. Mu endised kolleegid neljandast koolist käisid mul külas ja õhkasid, et tahaks ka siia kuurorti tööle tulla. Siin olid väikesed ruumid ja klassid, kõik oli puhas. Linnakoolis oli sel ajal ühes klassis üle 40 lapse.

Kui palju lapsi siin koolis algul oli?

Alustasime kahe klassiga.

Mina sain esimese klassi, kuhu tulid seitsmeaastased lapsed. Teises klassis hakkasid õppima kodukoha kooli üle tulnud õpilased, kelle hulgas oli nii kuue- kui seitsmeaastaselt kooliteed alustanuid.

Üksvahe prooviti ju lapsi kuueaastaselt kooli saatma hakata, kuid siis läks vanusepiir ikka seitsmele aastale tagasi.

Kuidas kool kasvama hakkas?

Järgmisel aastal loodi taas uus esimene klass, siis olime juba kolmeklassiline kool. Lõpuks kasvasime niimoodi põhikooliks. See oli tore, et lapsi tuli kogu aeg juurde.

Praegu on koolis 76 õpilast, lisaks 40 lasteaialast.

Kui 1993. aastal lahutati lasteaed koolist, siis 2007. aastal ühendati lasteaed ja põhikool uuesti. Nüüd kannab asutus nimetust Saarepeedi kool.

Mis siin koolis teie südame soojaks teeb?

Tore on see, et koolimaja ei ole jäetud lagunema, vaid seda on kogu aeg vuntsitud.

Vald on selle juures meile alati toeks olnud. Ka õpetajad ja lapsevanemad ei ole ükskõiksed ning aitavad koolimaja kaunistada. See on nagu meie teine kodu, kus oleme suure osa oma päevast.

Muidugi peetakse meil meeles lapsi, kes on saavutanud õppeainetes häid tulemusi. Koolis leiavad aset huvitavad ainepäevad ning tänu õpetaja Elmar Põdrale on meil tugev sporditöö. Nendele lastele, kes tahavad tegutseda, on siin tegemist küllalt.

ARVAMUS

Meret Anson,
Saarepeedi kooli huvijuht

Kooli juubeliga seotud sündmusi on olnud õppeaasta algusest saadik. Kõige suurem pidu tuleb 16. oktoobril. Siis leiab aset vilistlaste kokkutulek, kuhu ootame endisi õpilasi ja töötajaid.

Kella 13—16 on neil võimalik käia koolimajas, kus on üleval õpilaste kunstitööde näitus. Kell 15 avatakse vanas vallamajas kooli ajaloo püsinäitus, mille on koostanud Evi Eilonen. Kell 17 algab rahvamaja saalis aktus, millele järgneb tantsuõhtu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles