Viljandi noorte keemiline katse kõrgel stratosfääris õnnestus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

​Viljandi noorte töö tulemusena lendas laupäeval heeliumiga täidetud õhupall 34,5 kilomeetri kõrgusele ning sellega kaasas olev seadeldis korraldas stratosfääris keemilise katse.

Endale StratosChemi nime võtnud meeskonnas lõi kaasa 18 inimest eesotsas projektijuht Mikk Mihkel Vaabeliga. Abilisi oli teisigi ning ettevalmistused olid alanud mullu detsembris. Esimene katse 23. mail luhtus, sest õhupall purunes liiga vara – pisut enam kui 22 kilomeetri kõrgusel.

Üllatus enne lendu

Läinud laupäeval kogunesid asjaosalised ja pealtvaatajad taas Viljandi lähedal Kikka golfiplatsil. Algul kimbutas katsetajaid tugev tuul, nii et 5500 liitri heeliumiga täidetud palli paigalhoidmisega oli omajagu tegu. Lisaks käis enne starti üle vihmasabin.

«Tuul ja vihm tekitasid õhkutõusul raskusi, kuid et pall peab tihtilugu läbima vihma sisaldavaid pilvi, ei olnud sellest ohtu palli «tervisele»,» lausus Mikk Mihkel Vaabel.

Keskpäevaks planeeritud start lükkus ligi tunni edasi aga hoopiski teisel põhjusel. Enne kui palliga jõuti ühendada katseks vajalik penoplastist konteiner ühes seadmetega, lülitus mehhanism tööle ja «Elevandi hambapastaks» nimetatav katse toimus, kui Vaabel konteinerit käes hoidis. 

Vesinikperoksiid, kaaliumjodiid ja nõudepesuvahend Fairy, mis pidid täpselt 30 kilomeetri kõrgusel segunema ja vahuna laiali lendama, tegid seda maapinnast napi meetri kõrgusel. 

«Ma ei tea, milles viga oli, ega soovi selle üle spekuleerida, aga peamine oli, et viga tekkis maapinnal, mitte näiteks kilomeetri kõrgusel,» tähendas Vaabel.

Noored ei lasknud end ootamatust seigast kuigivõrd heidutada, vaid asendasid laiali lennanud keemilised komponendid uutega.

Kell 12.51 tõusis Suurbritanniast ostetud õhupall üles, kaasas Eestis meisterdatud konteiner katseks vajalike vahendite, kahe kaamera ja sideaparatuuriga, mis saatis meeskonnale signaale lennu teekonnast.

Õhupalli trajektoori said katse ajal jälgida kõik soovijad interneti vahendusel. Raadiosidet püüdsid kaheksa Eesti raadioamatööri ja eri ajahetkedel aitasid seda teha 13 raadiojaama.

Pärast starti Kikka golfiplatsilt lendas pall itta üle Võrtsjärve Elva ja Nõo poole, siis võttis suuna põhjakaarde ning seejärel üle Alam-Pedja looduskaitseala tagasi läände. Kolga-Jaani kohal pööras pall jälle itta ja maandus Jõgevamaal Puurmani kandis. Kokku moodustas lennutrajektoor s-tähe kuju.

«Kui tuul oleks puhunud kogu aeg samas suunas, võinuks pall jõuda Venemaale,» nentis Vaabel. «Aga ülemistes atmosfäärikihtides on tuul vaiksem ja tavaliselt teise suunaga kui maa lähedal.»

Guinnessi rekordi taotlus

Keemiline katse toimus plaanipäraselt 30 kilomeetri kõrgusel, kui kell oli Eesti aja järgi 14.22. Seejärel lendas pall isegi poolteise kilomeetri jagu kõrgemale, kui oli algul plaanis, ehk 33 kilomeetri asemel 34,5 kilomeetrini. 

«Oleks heeliumi rohkem olnud, oleks pall varem purunenud, oleks aga vähem olnud, poleks pall nii kõrgele jõudnud,» lausus Mikk Mihkel Vaabel.

Langevarjuga konteiner maandus kell 15.18 Tallinna–Tartu maantee 151. kilomeetril, umbes 200 meetri kaugusel teest metsatukas. Langevari oli takerdunud 15 meetri kõrgusele puu otsa. Meeskond jõudis konteinerini umbes pool tundi pärast maandumist.

Õnnelikult lõppenud eksperiment on Vaabeli sõnul maailma esimene stratosfääris ehk kõige kõrgemal sooritatud teadusteatri etendus. Asja tõestavad kõrgusandurid ning kaks kaamerat, millest üks pildistas ja teine filmis. 

«Nüüd on meeskonnal vaja Guinnessi rekordi tiitli saamiseks esitada video koos tõestusmaterjali ning andmetega komisjonile, kes otsustab tiitli andmise või andmata jätmise nelja kuu jooksul,» lausus Vaabel.

Küsimusele, miks kõnealune katse üldse ette võeti, vastas ta, et soov oli tekitada noortes teadushuvi ja näidata, et teadus pole vaid kuiv tuupimine.

«Rekordi püüdmine on lisaboonus,» sõnas ta. «Saavutasime oma eesmärgi tegelikult juba varem: kui meie korraldatud joonistusvõistlusele laekusid 1332 lapse tööd ning kui me oma tänuüritusel nägime nende rõõmsaid nägusid ja entusiasmi teadusteatri etendust vaadates.»

StratosChemi meeskond tänab kõiki toetajaid, eriti Tõnis Eenmäed Tõravere observatooriumist ja Peep Retterit aktsiaseltsist Eesti AGA ning Viljandi linnavalitsust ja noortevolikogu.

ÄÄRMUSNÄIDUD

StratosChemi meeskonna eksperiment fikseeris muu hulgas järgmised äärmuslikud näitajad.

• Õhupall lennutas konteineri 34,5 kilomeetri kõrgusele merepinnast.

• Konteinerit ümbritsenud temperatuur oli kõige madalam 17,4 kilomeetri kõrgusel: –41 kraadi.

• Õhupall ühes konteineriga lendas keskmise kiirusega 55 kilomeetrit tunnis, maksimaalne kiirus oli 122 kilomeetrit tunnis.

• Lennu pikkus oli peaaegu 106 kilomeetrit.

Allikas: Mikk Mihkel Vaabel

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles