Ajateenistusele eelneb uus katse stratosfääris hambapastat teha

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Et tuul heeliumiga täidetavat ilmavaatlusõhupalli liialt ei tuuseldaks, pidi 23. mai ennelõunal seda korraga kinni hoidma vähemalt kuus kätepaari.
Et tuul heeliumiga täidetavat ilmavaatlusõhupalli liialt ei tuuseldaks, pidi 23. mai ennelõunal seda korraga kinni hoidma vähemalt kuus kätepaari. Foto: Elmo Riig / Sakala

23. mai hommikul Kikka golfiplatsil kõleda kevadtuulega võideldes hiiglasliku õhupalli 5000 liitri heeliumiga täitnud noored teevad seda homme jälle – seekord paremale õnnele ja ilmale lootma jäädes.

Et toona palli kinni hoida, seisid StratosChemi meeskonnaliikmed ja nende sõbrad suurel presendil sokkide väel, kummikindad käes. Kuigi palli täitumine võttis aega tunde, lõhkes see umbes poolteist tundi pärast lendulaskmist ootamatult 22 175 meetri kõrgusel. Esimese stratosfääris tehtava keemiakatse õnnestumiseks ilmavaatlusõhupalli külge kinnitatud konteineri pardal oleks õhupall pidanud vähemalt 30 kilomeetri kõrgusele lendama.  

Elevandi hambapasta katseks nimetatu pidi üles võtma konteineri küljes olev kaamera, mis, nagu hiljem selgus, oli välja lülitunud.

Väikese vigade paranduse teinud meeskond on nüüd uue katse lävel ja start peaks olema homme kell 12 samas kohas. 

Kuigi öeldakse, et kaks ei jää ilma kolmandata, järgmist lendu StratosChemi projektijuhi Mikk Mihkel Vaabeli sõnul niipea ei tuleks. Ka ei julgenud ta ennustada, kas seekord läheb kõik plaani järgi, aga ära tahavad nad selle teha, sest mitut meeskonnaliiget ootab 1. juulil ees ajateenistusse minek.

Sel nädalal õhupalli maandumiskohta määrata üritanud Vaabel ütles, et see on sama heitlik nagu Eesti ilm. Kui ühel päeval näitas mudel, et pall maanduks Võrtsjärves, siis teise päeva ennustuste järgi kukuks see alla Soomaal, kolmandal päeval tehtute tulemusel hoopis Jõgeval. See on ka põhjus, miks meeskond pole veel saanud võtta lennuametilt luba ja peab selle jätma viimasele minutile.   

Noorte teadlaste projekt algas juba eelmise aasta detsembris ja selle käigus on külastatud kümneid Eesti koole ja lasteaedu. Võistlusele «Joonistame kosmoseelevante» tuli 332 tööd. Teaduse populaarsemaks muutmise seisukohast on üritus Mikk Mihkel Vaabeli sõnul juba õnnestunud. 

Tagasi üles